Kadrioru pargi kõrval sirgus paradiis lastele

Kalmar Ulm
, linna­muuseumi teadur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagised veerõõmud linnasüdames. Paljud uhketest spordirajatistest on nüüdseks lammutatud.
Kunagised veerõõmud linnasüdames. Paljud uhketest spordirajatistest on nüüdseks lammutatud. Foto: arhiiv

Kadrioru pargikompleksi kujunemisloos mängis määravat rolli vene keiser Peeter I (1672–1725), kelle tarbeks osteti Kadrioru pargi piirkonnas 1714. aastal viis suvemõisa ja üle saja hektari maad.

Esimesed suvemõisad (Höf­chen) ehk tänapäevases mõistes suvemajad rajati Kadriorgu juba 16.–17. sajandil, kui neile linnakodanikele, kelle aiad olid jäänud linnas valmivate muldkindlustuste alla, eraldati vastuteeneks krunte linnasarases leiduvatest vabadest maadest. Peetri suveresidentsiks sisustati raehärra Hermann von Drentelnile kuulunud Kadrioru kinnistul asuv 17. sajandist pärit kellerdatud suvemaja.

Keisri suvemaja kutsuti endise omaniku järgi veel ka «majaks metsatukas Reveli lähedal Renteli õues». Kuid nagu öeldud, Peeter I nimi ei ole seotud ainult selle hoonega, vaid kogu Kadrioru pargi ja lossi rajamisega.


Esinduspargi muutumised


1718. aasta 22. juulil alustati väikese suveresidentsi naabrusesse seisusekohast elamist võimaldava suurejoonelise n-ö uue palee – praeguse Kadrioru lossi – ehitamist itaalia arhitekti Niccolo Michetti projekti järgi. Lossiansambli kujunemist juhtis Peeter I oma soovide ja arvamustega isiklikult, suveresidents nimetati nüüd ümber vanaks paleeks.


Ei ole teada, kui sageli Peeter I oma väikeses suveresidentsis peatus, kuid 1721. aastal märgitakse isevalitseja siinviibimise kohta muu hulgas, kuidas ta 25. mai hommikul käis saunas, sõi pargis asuvas majas ja jalutas uue palee aias.


Keiser valvas ka Kadrioru pargikompleksi rajamise järele, tema käsul istutati igal aastal uusi puid juurde, kuivanuid asendati uutega. 1717. aastal lasi ta Hollandist Kadriorgu tuua sadakond pärna, puid toodi lisaks Eestimaa mõisatest. Oma viimasel Tallinna-visiidil 1723. aastal andis keiser korralduse istutada parki veel tuhatkond puud, liigiti pärnasid, jalakaid, niinesid, vahtra- ja pähklipuid.


Tänu Peeter I initsiatiivile on nüüdne tihedate puudesalude ja roosiaedadega Kadrioru barokkpark Põhja-Euroopa suurim, kus jalutaja kohtab nii vahelduvat vabakujulist pargiruumi kui ka huvitavaid kauneid vaateid ümbritsevale maastikule.


20. sajandil algul levisid Euroopa pargikultuuris uued ideed, soositi rahvaparkide (Volksparken) rajamist, mis lisaks tervislike eluviiside kujundamisele ja jalutamisvõimalustele pakkusid külastajaile muidki atraktiivseid tegevusi.


Noor Eesti Vabariik võttis oma esinduspargi uuendamise idee tõsiselt ette. Uudse lähenemise ehedaks näiteks kujunes vabariigi lõpuaastatel (1936–1937) riigi rahaga rajatud Lastepargi spordikompleks, mille valmimise eest seisis isiklikult riigiparkide valitsuse direktor, tolleaegse riigivanema Konstantin Pätsi vend Peeter Päts. Selline vabaõhu spordikompleks oli Eestis sisuliselt uus rajatistetüüp ja väljendas toonase ühiskonna huvi ja hoolt oma noorsoo kasvatuse eest ning seda kõike täiesti tasuta.


Soostunud ja seni kasutamata Kadrioru alale rajatud Lastepark saavutas kiiresti suure populaarsuse laste ja noorte seas, seda nimetati imedemaaks ja lasteparadiisiks. Lastepark avati pidulikult 12. juunil 1937, avamispidustustel esindas riigivanemat sotsiaalminister Oskar Kask, vaimuliku avamistseremoonia viisid läbi ülempreester Nikolai Päts ja Kaarli koguduse õpetaja Friedrich Stockholm.


Kompaktsel pargialal olid praegu renoveeritav pikk ühekorruseline peahoone, basseinid, liivakastid ja mänguväljakud. Lisaks sportlikele huvialaringidele korraldati «imedemaa» madalas peahoones ehk kuursaalis mitmeid harivad üritusi, õpetati kodumaa ajalugu, loodusõpetust, käitumisõpetust jm. Lõbusatel ühisüritustel õppisid lapsed uusi laule ja mänge, vaatasid kuursaali lastekinos filme, kehakinnitust pakuti puhvetis.


Lagunemine ja ülesehitamine


Spordikompleksi hiilgeajast on praeguseks säilinud vaid kõrge betoonist liumägi, mida kirjeldatakse 1937. aasta Rahvalehes järgmiselt: «Lastele pakkus suurimat huvi liutorn... supelbasseinidest üks on määratud suuremate laste jaoks ja selle juures on ka betoonist liuglemistee vette libisemiseks.»


Praegu moodustab endisaegne liumägi vastvalminud laste mänguväljakuga harmoonilise terviku. Ehkki Nõukogude perioodil kaotas Lastepargi kompleks oma esialgse tähenduse, kasutasid spordikoolid sealseid basseine endiselt edasi. Aja jooksul basseinid ja tribüünid amortiseerusid ning muutusid pikapeale kasutuskõlbmatuks, hiljem need lammutati.


Puidust madal peahoone, mille tornist vaht basseiniäärset tegevust jälgis, hakkas aga hoolimatusest lagunema, viimati kasutas selle ruume tantsustuudio Palestra. 2003. aastal tunnistati Lastepargi paviljon miljööväärtusliku objektina arhitektuurimälestiseks ja võeti muinsuskaitse alla.


Möödunud aasta teisel poolel alustas kultuuriväärtuste amet hoones renoveerimistöid, mis on plaanis lõpetada 2009. aastal. Hoones alustab tegevust lastemuuseum Tallinna Linnamuuseumi filiaalina. Oma asukoha ja funktsiooniga hakkab see arhitektuurimälestis loodetavasti kenasti täiendama Kadrioru pargikompleksi ajaloolist ja kultuuriliselt rikast keskkonda.

Üritused
Kadrioru pargi tasuta sünnipäevaüritused 22. juulil


11.00–14.00
Kadrioru kunstimuuseumi kogupereüritus Lilleaiamängud, mis on meeleolukas avastusretk Kadrioru ajalukku. Rännakul saab proovida oma osavust mängudes, olla abiks pargi rajamisel, osaleda otsimismängus ja teha palju muud.
Eelregistreerimine telefonil
606 6400 või kadriorg@ekm.ee.

14.00
Vabalavakontsert lastele ja noortele kontsertväljakul, kus saab üles astuda tantsunumbriga, lauluga, akrobaatikaga või mõne muu põneva etteastega.
Esinejate eelregistreerimine
16. juulini telefonil 601 4548 või susan@kadriorupark.ee

15.30
Kadriallee trepi avamine, promeneerimine Kirdetiigi juurde

16.00
Tulevase Jaapani aia vaadete tutvustus Kirdetiigi kaldal

16.00 Kadrioru pargi muuseum-raamatukogus laulab Maarja Värv, klaveril saadab Leora

17.00
Kadrioru lilleaias kitarri- ja trompetimuusika: Janno Trump ja Otto-Karl Vendt

18.00
Kadrioru Luigetiigil Georg Friedrich Händeli «Veemuusika» Corelli barokkorkestri esituses, dirigeerib Tõnu Kaljuste

19.30
Kontsertväljakul «Tants linnarahvale» ansambel Rose

20.30
Kadrioru Luigetiigil esitab Timo Tammesalu ballaade klaveri saatel

20.30
Kadrioru lilleaias: Mikk Saare ja Kadrioru Unpluggedi suvehooaja lõppkontsert

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles