Kagu-Poolas asuvast Zachelmie kivimurrust leiti vanimad maal kõndinud neljajalgse looma jalajäljed.
Poolast leiti vanimad neljal jalal kõndinud looma jäljed
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. jaanuar 2010, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundmatu looma jäljed arvatakse olevat 397 miljonit aastat vanad, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul on jäljed nii hästi säilinud, et kivis on märgata isegi varbaosa.
Uurijatemeeskonna arvates näitavad need eelajaloolised jäljed, et maismaa selgroogsed loomad ilmusid miljoneid aastaid seniarvatust varem.
«See on mu paleontoloogikarjääri üks tähtsamaid avastusi. Need jäljed annavad viiteid, millal meie väga-väga kauged esivanemad veest maismaale kolisid,» sõnas Rootsi Uppsala ülikooli paleontoloog Per Ahlberg.
Devoni ajastul oli praeguse Poola aladel troopiline kliima ja eelajaloolised loomad jätsid oma jäljed mudasele rannale.
Uurijate arvates on jälgede jätjateks krokodilli sarnased loomad, kes olid kahepaiksed.
Jälgede mõõtmine näitas, et mõned neist loomadest võisid olla kuni kaks meetrit pikad.
Poola ja Rootsi teadlased lõid saadud informatsiooni põhjal arvutijoonised, kuidas need loomad liikusid.
Leiti, et tegemist sai olla ainult tetrapoodide ehk neljajalgsetega.
Levinud teooria kohaselt olid esimesteks maismaaloomadeks kalad, kellel olid loibi meenutavad jäsemed, millega nad maal edasi liikusid.
Kalade ja tetrapoodide vahepealseks isendiks peetakse olendit, mis kannab teaduslikku nimetust Tikaalik roseae. See olend elas 375 miljonit aastat tagasi ja on noorem kui need loomad, kelle jäljed nüüd leiti.
Ka üllatas teadlasi see, et jäljejätjad elasid vesises keskkonnas – võimalik, et korallilaguunis.
Varem oldi veendunud, et tetrapoodid eelistasid soostunud alasid, nagu jõedeltasid ja järveäärseid.
Avastuse teinud teadlastemeeskonna sõnul võisid esimesed maismaale tulnud loomad elada enamiku aja vesises paigas, kuna maaga tuli harjuda ja sellel käimist õppida. Samuti pidid need loomad õppima uues keskkonnas toitu leidma.
«Tegelikult said nad kahest kohast toitu otsida – veest ja maalt. See oleks nagu kaks korda päevas kaetakse sulle Rootsi laud,» sõnas paleontoloog Per Ahlberg.