Kui poleks olnud väliskaubandusministri jonni, oleks Venemaa jätnud puidumaksud kümnekordistamata, väidab Soome ajakirjandus.
Soome-Vene vägikaikavedu puutollide pärast ei lõppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läbirääkimisi juhtinud väliskaubandus- ja arenguminister Paavo Väyrynen on sellised väited ümber lükanud, sõnades, et Soome puidutööstusele elutähtsat toorainet eksportiv Venemaa polnud valmis eraldi kokkuleppeks üksnes ka edasiste madalate kasepuu tollitariifide osas, mis on Soome puidutööstusele kõige olulisem, ja nõudis ühist lepet kõigi puiduliikide jaoks.
«Ja loomulikult ei saanud Euroopa Komisjon, Soome tööstus ega välisministeerium sellega nõustuda,» teatas Väyrynen YLE uudisteportaalile.
YLE andmeil oli aga just Venemaa valmis eraldi kokkuleppeks kasepuu osas ning jäi ootama nõusolekut Soomelt, kes läks välja täismajale ning nõudis ühtset tollimaksumäära.
Nüüd ei anna Venemaa puutollide küsimuses enam alla. Möödunud nädalal pidas Soome väliskaubandusminister Väyrynen Venemaa majandusministri Elvira Nabjullinaga läbirääkimisi, mis osutusid jälle tulutuks.
Vastuseks venelaste jäikusele käis Soome väliskaubandusminister välja plaan hakata Soome puidutöösturitele maksma nn tollikompensatsiooni.
Viimase rahastamisallikaks oleks aga eelmisel kuul välja käidud riigipoolsed sanktsioonid Venemaa veokijuhtidele, kes peaksid Soomele hakkama läbisõidumaksu tasuma. Tollitoetuse maksmine vajab aga rakendamiseks Euroopa Liidu nõusolekut.
Väyryneni sõnul suhtus ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson ideesse positiivselt, kirjutas Helsingin Sanomat.
Tollikompensatsiooni rakendamine eeldab aga kaubanduskomisjoni sõnul põhjalikku arutelu, mida pole aga veel isegi mitte alustatud, sest Soome pole esitanud ametlikku ettepanekut. Kiirustada aga Mandelsoni sõnul ei tohi, sest samalaadset otsust pole varasemalt kunagi rakendatud.
Kahe riigi läbirääkimised jätkuvad juba sel laupäeval, kui omavahel kohtuvad Euroopa Komisjoni ja Venemaa esindajad. Eelseisvast ümarlauast loodab minister Väyrynen eksporditollikokkuleppe sisukorda, kuid täit lepingut ta reaalseks ei pea.
Veel sel kuul on Väyrynen kutsunud taas ka Vene majandusministri Njabullina Soome puidutollide teemal arutlema. Lahendust loodab ta aga sellegipoolest pigem ELi ja Venemaa läbirääkimistest enne Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).
Venemaa liitumist WTOga ei saa aga survestusvahendina kasutada, kui liitumiskõnelused peaksid venima tulevasse aastasse, sest siis jõuab Venemaa uued tollimäärad enne ära kehtestada.
Läbirääkimiste ebaõnnestumisel kergendab euroliit Soome oma kaubandus- ja tööstusministri Mauri Pekkarineni teatel taastuvenergia direktiivide täitmise nõudeid, sest Soome probleemid on sellisel juhul tekkinud justkui ELi süül.
Pekkarineni sõnul vähendaksid puidutollid Soome võimet suurendada taastuvenergia tootmist, sest umbes 70 protsenti sellest saadakse tänu puidutööstusele.
Venemaa alustas väljaveetavale puidule kehtestatud tollimaksude tõstmist möödunud aasta juulikuus, kui nelja euro (62,6 krooni) asemel puidu kuupmeetrilt tuli hakata tasuma üheksa (150 krooni) eurot. Käesoleva aasta aprillikuus kerkis hind veelgi ning nüüd peavad Soome puidutöösturid ühe kuupmeetri eest välja käima juba 15 eurot (235 krooni).
Suurim hinnatõus on aga veel olemata – järgmise aasta algusest soovib Venemaa eksporditava toorpuidu kuupmeetrile kehtestada hinnaks 50 eurot (783 krooni).
Peaminister Matti Vanhanen on hoiatanud, et selline hinnatõus kergitab toorpuidu turuhinna Läänemere ääres tasemele, mida tööstus üle ei elaks, kirjutas Helsingin Sanomat.
Tollimaksumäära tõeks saades on tööstusharu sunnitud tõenäoliselt ka oma tegevust kokku tõmbama, mis tähendaks tuhandete töötajate koondamist, pelgab Vanhanen.
Puutollid
• Venemaa teatas eelmisel aastal, et hakkab astmeliselt tõstma eksporditava toorpuidu tollimakse.
• Praegu on see 15 eurot (235 krooni) kuupmeetrilt.
• 2009. aasta jaanuaris tõuseb see 50 euroni kuupmeetrilt. Seejärel kergitataks makse igal aastal.
• Venemaa eesmärgiks on, et metsatöösturid ehitaksid oma tehased sinna ja toorpuitu ei viidaks riigist välja.
• Soome metsatööstus kasutab aastas umbes 75 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 60 miljonit tuleb kodumaalt.
• Venemaalt tuuakse peamiselt kasepuud, mida Soomes palju pole.
• Venemaa puutollide tõstmine tähendaks metsatööstuse arvates kuni 25 000 töökoha kaotust Soomes.
Allikas: Helsingin Sanomat