Juhtkiri: külm ja töötus
Külmad ilmad ja suurenev tööpuudus – need on kaks tegurit, mis soojavõlglaste arvu kasvatama kipuvad. Külmade ilmadega kulub rohkem kütet, mis omakorda tähendab suuremaid küttearveid. Kui elanikud töötuks jäänuna sadu kroone suuremaid soojaarveid enam maksta ei jaksa, ongi probleemid käes. Soojavõlglaste lisandumine seab ohtu aga kogu maja soojaga varustamise. Juba on teada juhtumeid, kus tervetes majades on kütmine peatatud. Kui aga külmad ilmad jätkuvad ja selliseid juhtumeid veelgi lisandub, saab sellest väga tõsine probleem.
Külmade ilmadega tuleb halvasti soojustatud majade probleem eriti teravalt päevakorda. Nii võivad soojustatud ja soojustamata majade küttekulud erineda kuni kümme krooni ruutmeetri kohta ehk ligi kaks korda. Suuresti on probleemiks Nõukogude ajal rajatud ja halvasti soojustatud korterelamud, mille aasta keskmine soojustarve 200–400 kWh ruutmeetri kohta. Samas tarbivad soojustatud korterelamud energiat kaks kuni kolm korda vähem.
Tõsi, ka elamute ilma vastu kindlamaks muutmine nõuab raha. Kuid väljaminek, mida ei saa endale lubada perekord või paar perekonda, on jõukohasem kümnele, suuremates majades ehk isegi poolesajale perele. Vahepealsetel aastatel hooga käima läinud korteriühistud, mille ind näis vahepeal raugenud olevat – kas väsiti koosolekutest, loobuti otsimast üksmeelt või mindi lausa isekeskis tülli –, tuleks nüüd taas aktiivsemalt tegutsema ergutada. Koos arutades on majaelanikel lihtsam leida probleemidele lahendusi ja tasumiseks võimalusi.
Tõsi, maja soojustamine tähendaks tõenäoliselt laenuvõtmist, kuid arvutused näitavad, et kuna sooja eest peab pärast maja kordategemist tunduvalt vähem maksma, tähendaks see elanikele siiski kokkuhoidu.
Tugev ja hästi toimiv ühistu, mis arvestab elanike erineva sissetulekutaseme ja võimalustega, peaks olema ka parim vahend, et ära hoida ähvardavalt suurte soojavõlgade tekkimine. Kas soojaarve tasumata jätmise taga on rahaprobleemid või on tegu lihtsalt ignorantsusega, kus ühistukulude maksmise eest alles viimases järjekorras hoolt kandma hakatakse, seda teavad ühistud ise paremini, kui oskaks hinnata kõrvalseisja. Ja sellest võiksid ühistud lähtuda ka maksmisprobleemi lahendamisel.
Kuid tõsi on see, et probleemide kuhjudes võivad ka ühistu ressursid lõppeda. Sel juhul ei saa teisiti, kui sekkuma peab omavalitsus või riik. Sellise olukorra kordumist, nagu näiteks Kohtla-Järvel, kus tervel majal küte võlgnike tõttu kinni keerati ja inimesed külma kätte jäid, ei saa mingil juhul lubada.