Uuring: kõrgharidusele ligipääs on Eestis ebavõrdne

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Maris Mälzeri sõnul näitab uuring, et kõrghariduse kättesaadavus on Eestis ebavõrdne.

«Uuringu tulemused näitavad, et ainult 5 protsenti üliõpilastest pärineb madala sotsiaalmajandusliku staatusega peredest. Suhtelises vaesuses elab samal ajal 19,5 protsenti Eesti elanikkonnast,» sõnas Mälzer.

Mälzeri sõnul võimendab ebavõrdsust kõrghariduses veelgi stipendiumitepõhine toetussüsteem.

«Kõrgkooli õppima pääsemine sõltub Eestis õppuri vanemate sissetulekust ning elukohast. Kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega üliõpilastel on tunduvalt suurem tõenäosus pääseda kõrgkooli riigieelarvelisele kohale,» märkis Mälzer.

Tema hinnangul oleks kõrgharidusele võrdse ligipääsu tagamiseks vajalik tuua kõrgkoolidesse paindlikke õppevorme, mis võimaldaksid õpinguid ja erialast tööd ühitada ning muuta õppetoetuste süsteemi.

«Üle võiks minna vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile, mis aitaks neid üliõpilasi, kes seda kõige rohkem vajavad,» märkis Mälzer.

Üle poole tudengeist töötavad

Uuring näitab samuti, et Eesti tudengitest töötab 66 protsenti, mis on Euroopa kõrgeim näitaja. 51 protsenti täisajaga õppivatest tudengitest ka töötab täisajaga.

Iga teine üliõpilane on formaalselt täiskohaga, kuid de facto osakoormusega tudeng.

Eesti tudeng kulutab Euroopas kõige vähem aega õppetööle - 25 tundi nädalas.

Uuringu kõrgharidusele ligipääsust viis läbi Praxis SA Archimedes Primus programmi toetusel.