Taimede väljasuremine mõjutab mesilaste arvukust?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesilane
Mesilane Foto: Press Association Images/ Scanpix

Prantsuse teadlased püüavad teha kindlaks, miks paari viimase aastaga on mesilaste arvukus mitmes paigas vähenenud.

Arvatakse, et üheks põhjuseks võib olla mitmete taimede väljasuremine, kirjutab Helsingin Sanomat.

Asjatundjad kinnitasid, et mesilased, kes korjavad nektarit erinevatelt taimedelt, on tervemad kui need mesilased, kes saavad nektari vaid ühe liigi taimedelt.

Uurijate sõnul peab mesilastel olema tugev immuunsüsteem, kuna need putukad elavad kogukonnaga. Ühe isendi haigus võib mõjutada kõiki.

Nüüdne uurimus kinnitas varasemat teooriat, et aasa- ja metsataimede kadumine vähendab ka mesilaste arvukust.

Juba kaks aastat tagasi märkasid Suurbritannia ja Hollandi uurijad, et taimekoosluse mitmekesisuse kadumine mõjus mesilastele negatiivselt.  

Prantsuse põllumajandusliku uurimiskeskuse teadlane Cedric Alaux ja ta kolleegid uurisid mesilaste «toidulaua» mitmekesisuse ja mesilaste immuunsüsteemi tugevuse vahelist seost.

«Nägime, et mesilased, kellele anti viiest erinevast taimest pärit nektarit, tootsid rohkem glükoosoksidaasi ensüümi. Mesilased, kellel söödeti vaid ühe taime nektarit, tootsid seda ensüümi vähem, kuigi selles taimes leidus proteiini rohkem,» selgitas Alaux.

Mesilased toodavad glükoosoksidaasi mees säilimiseks. See ensüüm tagab, et meesuhkrus oleks väike kogus veisinikülihapendit.

Glükoosoksidiaas läheb ka parasiitidele toiduks, et ennetada pesakonna haigestumist parasiithaigustesse.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles