Sotsioloog Ivi Proosi hinnangul näitab integratsiooni kõige paremini see, et venekeelsed Eesti kodanikud pole valinud riigikokku «omasid».
Ekspert: vene parteide varjusurm näitab lõimumist
29. jaanuar 2010, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu nägemuse järgi, seda näitavad ka uuringud ning analüüsid, ei ole venekeelsed ehk rahvustunnuse järgi tekkinud parteid pärast Eesti iseseisvumist olnud edukad. Põhjus on väga lihtne, venekeelsed valijad ei ole «omasid» piisavalt toetanud, ei ole neid parlamenti valinud,» ütles Proos Postimees.ee'le.
Ta meenutas, et jutt käib eesti kodakondsusega venelastest, sest riigikogu valivad ainult nemad.
«Järelikult on eestivenelased järjekindlalt valinud erakondi, kes täna on riigikogus. Kui selline käitumine ei ole integratsioon, siis mida veel tahta.»
Tema sõnul ei ole ka lihtsate eestlaste ja eestivenelaste suhted sinusoidi mööda liikunud. «Pigem on need suhted stabiilsed, mille üks oluline komponent on kindlasti ka ükskõiksus.»
Tema sõnul ei tohiks lõimumise puhul kiirendustega väga üle pakkuda ei saa. «Oht on kraavi keerata.»
Proos soovitas mõõta lõimumise trende põlvkondade täpsusega, mitte aastase täpsusega.
Tema sõnul lõimutakse erinevates Eesti piirkondades erinevalt.
Näiteks väiksemates linnades, kus venelasi on vähe, on nad eestlaste kogukondades eestikeelsetena kindlalt sees ja omaks võetud.
Kõige keerulisem on tema sõnul olukord Tallinnas, kus rahvusrühmad konkureerivad näiteks tööturul. «Igasugune konkurents tekitab paratamatult pingeid, kuigi positiivses võtmes sunnib konkurents ka rohkem pingutama.»