Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.
NATO-Venemaa raamleping mõjutab transiiti läbi Eesti
30. jaanuar 2010, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal Brüsselis NATO sõjalise komitee istungi raames toimunud NATO-VEnemaa nõukogu kohtumisel saavutati alliansi ja Venemaa vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb logistikat, ühist päästetegevust maal ja merel ning võitlust narkokaubanduse, terrorismi ja piraatlusega.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles BNSile, et raamleppe logistikat puudutav osa keskendub varustuse vedamisele läbi Venemaa Afganistani. Selles punktis saavutati põhimõtteline kokkulepe, üksikasju täpsustatakse lähitulevikus. Kaitseväe juhataja täpsustas, et NATO ei hakka läbi Venemaa vedama relvastust ja laskemoona.
Kindralleitnant märkis, et varustuse transiit on üks raamleppepunktidest, mis puudutab otseselt ka Eestit. Osa Afganistani veetavast varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.
Samuti puudutavad Eestit võimalikud päästeoperatsioonid. Samas täpsustas kaitseväe juhataja, et NATO raames ei ole kavandatud päästealaseid koostööõppusi Eesti kaitseväe ja Venemaa relvajõudude osavõtul.
Kindralleitnant Laaneots on varem rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et kohtumisel lepiti kokku punktides, kus Venemaal ja NATO-l on ühisosa.
Samas nimetas kaitseväe juhataja demokraatlikele riikidele vastuvõetamatuteks mitmeid ettepanekuid, mida Venemaa esindajad istungil tegid.
«Vene Föderatsiooni kindralstaabi ülem kindral Nikolai Markov esitas NATO sõjalisele nõukogule taas jõuliselt president [Dmitri] Medvedevi doktriini, mis on demokraatlikele riikidele vastuvõetamatu, sest Medvedevi doktriini sisu on Euroopa jagamine taas mõjusfäärideks,» sõnas kaitseväe juhataja BNSile.
Näiteks väljendas Venemaa vastuseisu Poolasse maa-õhk tüüpi Patriot rakettide paigutamisele, samuti tegi ettepaneku reguleerida piirikonflikte Venemaa ja NATO vahel.
NATO sõjalise komitee istungil olid arutlusel ka NATO uus strateegiline kontseptsioon ja Afganistani operatsiooniga seotud teemad. Samuti toimusid istungi raames ka NATO-Venemaa ja NATO-Ukraina nõukogu istungid.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on juhtida NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamist, anda suuniseid NATO strateegilisele juhtkonnale ning nõustada sõjalistes küsimustes poliitilisi juhtstruktuure.
NATO sõjalise komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasemel toimuvad Brüsselis kaks korda aastas.