Kui tint Tartu rahulepingul alles kuivas, tõttas tähtsa hetke juures sõjatsensoriks olnud Märt Raud koju ning täpselt üheksa kuud hiljem nägi ilmavalgust Tartu rahu laps, praegu Rootsis elav ning end elukutseliseks eestlaseks nimetav Mai Raud-Pähn.
Tartu rahu laps – elukutseline eestlane
2. veebruar 2010, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult peaks Tartu rahu leppe sõlmimise kuupäevaks olema 1. veebruar. Leppetekstis hakkas Vene poolele silma aga üks komaviga ning seepärast venisid läbirääkimised head prantsuse konjakit rüübates 2. veebruari esimeste tundideni.
Rahulepingu sõlmimisel tsensoriks olnud Märt Raud tõttas pärast pikaks veninud päeva koju ning alles aastaid hiljem küsis oma tütre Mai käest: kas ta on mõelnud, miks tema sünnipäev on just 2. novembril ehk täpselt üheksa kuud pärast lepingu sõlmimist? «Eks see eufooria oli pärast lepingu sõlmimist lihtsalt nii suur,» muigab Rootsis Stockholmis elav särtsakas vanaproua Mai Raud-Pähn.
Tema isa roll rahulepingu sõlmimisel oli oluline ja samas väga praktiline. Nimelt hakati Esimese maailmasõja ajal Vene impeeriumis ajalehtede sisu rohkem kontrollima ja tekkisid tsensorid.
1918. aastal järgnes iseseisvuse väljakuulutamisele Saksa okupatsioon ning Märt Raud oli ajalehtede tsensor. Tema ülesanne oli kontrollida, et sõjaliselt tähtis teave oleks adekvaatselt edastatud.
Tartu rahulepingu allakirjutamisele oli ta kutsutud sõjatsensorina, kelle kaudu kõik materjalid avalikkuse ette jõudsid. Ta andis ajakirjanikele materjale, kontrollis telegramme ja muud teavet. Tegemist oli konfidentsiaalse infoga ja tema ülesanne oli tagada, et läbirääkimistest ei lekiks avalikkuse ette ennatlikku ja eksitavat infot. Märt Raua allkiri on kõigi teiste läbirääkijate kõrval ka lepingul.
Mai Raud tunnistas, et tema isa kritiseeris hiljem ühe Eesti valitsuse esindaja, kindralmajor Jaan Sootsi käitumist rahulepingu läbirääkimiste ajal ja oli öelnud, et selle mehe jäikuse tõttu oleks leping võinud jäädagi tulemata. Olukorra päästis delegatsiooni juht Jaan Poska.
Mai Raud-Pähn on kogu oma elu pühendanud Rootsis eesti asja ajamisele ning tegeleb praegu muu hulgas ka arhiivindusega, näiteks on ta korraldanud arhiivimaterjalide toomist Eestisse. Peale selle on ta Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige ja tegev Rootsi Eestlaste Liidus. Raud-Pähn on ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetaja. Tänavu 90. sünnipäeva tähistav naine ütleb, et tema kutsumus on olla elukutseline eestlane.