Uued päikeseplekid ennustavad kosmilisi torme

USA teadlased avastasid Päikeselt rühma uusi plekke.

Nüüd avastatud päikeseplekid tähistati numbriga 1045.

Päikese tugevad plasmapursked saadavad Maa suunas elektronide ja prootonite voo, mis võivad satelliite rikkuda. Samuti on laetud osakeste voog ehk päikesetuul magnettormide ja virmaliste tekitajaks.

Teadlased ei pakkunud veel välja täpset aega, millal massipursked või kiirgustormid Maani jõuavad.

Päikeseplekid on Päikese fotosfääri eriti tugeva magnetväljaga gaasikogumid, mis tunduvad tumedana seetõttu, et nad on ümbritsevast gaasist tuhandeid kraade jahedamad.

Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.

Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päike pöörleb ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel.

Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk päikeseplekke.

Päikese aktiivsusperioodid korduvad keskmiselt iga 11 aasta tagant.