Juba kolme aasta pärast võib Tallinn ajateenijaist tühi olla, sest selleks ajaks loodab kaitseministeerium valmis saada uhke Jägala sõjaväelinnaku.
Sõjaväeosad kolivad Tallinnast kolme aasta jooksul Jägalasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu teenivad ajateenijad Tallinnas kolmes kohas: vahipataljonis Rahumäel, sidepataljonis Filtri teel ja kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis Marja tänaval. Lisaks on Miinisadamas mereväelased.
Harjumaale Jõelähtme valda Jägala sõjaväelinnakusse peaksid kolima vahipataljoni, logistikapataljoni ja sidepataljoni ajateenijad. Tõenäoliselt jääb väike hulk ajateenijaid siiski ka Tallinna, et valvata presidendilossi ja pakkuda tugiteenust kaitseväe peastaabile. Kui palju ajateenijaid Tallinna jääb, pole veel otsustatud.
Praegu käib Jägala linnaku ehitusprojekti riigihange ning suveks loodab kaitseministeerium konkursi võitja välja kuulutada, lausus kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna nõunik Toomas Laumets. Ehitus peaks algama järgmisel aastal ning kui kõik hästi läheb, võivad kaitseväelased 2013. aastal sisse kolida.
Linnak võetaks üürile
Ehituse kiirendamiseks kavatsetakse linnak ehitada koostöös erafirmadega. Ministeerium otsib konkursiga firma, mis ehitab linnaku valmis ja hakkab seda hooldama, kaitseministeerium maksab aga selle eest igal aastal renti kuni rendiperioodi lõpuni, mis võib olla näiteks 30 aastat.
Sellist lahendust sunnib kasutama Jägala sõjaväelinnaku rajamise kõrge hind: kui palju see täpselt maksta võiks, pole veel selge, kuid kindlasti ulatub hind üle miljardi krooni. Kuna kaitse-eelarvest ei pruugi piisata linnaku ühe hooga valmisehitamiseks, võib selle valmimine aastateks venima jääda. Näiteks Viru pataljoni või Tapa linnakut ehitataksegi juba mitmendat aastat.
Sellised koostööprojektid erasektoriga aga võivad minna arvesse kui riigivõlg, mistõttu peab neile heakskiidu andma rahandusministeerium, mille ülesanne on tagada Maastrichti kriteeriumide järgimine. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman lausus, et rahandusministeerium on kaitseministeeriumi ideega kursis ainult üldjoontes, mistõttu nad ei saa praegu hinnata, kuidas Jägala linnaku ehitamine mõjutaks valitsussektori eelarvetasakaalu või muude Maastrichti kriteeriumide täitmist.
Jägalas asus juba Nõukogude armee ning aastani 2002 kasutas seda väljaõppeks ka Eesti kaitsevägi, ent seejärel jäeti see kõrgete kulude tõttu maha. Linnaku vanad hooned on kõik halvas seisus ning majanduslikult oleks kasulikum kogu plats puhtaks lükata ja kõik uuesti ehitada.
Siiski kavatseb kaitseministeerium säilitada Jägala mõisahoone, kuhu Laumetsa sõnul võiks tulla näiteks sõdurikodu või ohvitseride kasiino ehk vaba aja veetmise koht.
Lisaks on linnakus ka vana Nõukogude armee ehitatud uhke sammaste ja ornamentidega stalinistlikus stiilis, ent väga kehvas olukorras ohvitseride klubihoone, mille Laumets ka hea meelega alles jätaks, kuigi sellele on keeruline uut rakendust leida.
Paugutama ei hakata
Kavandatav linnak asub Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel Jägala jõe kaldal. Uus linnak võtab enda alla 56,5 hektarit ning lisaks kasarmutele, tehnikaplatsidele, sööklatele ja kõigele muule on seal ka sadu parkimiskohti kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate autodele.
Nimelt on paljudel ajateenijatel autod, millega nad puhkusel käivad, mistõttu neile ehitatakse parkla, et ajateenijate autod teeääri ummistama ei hakkaks.
Jõe teisel kaldal asub vana lasketiir, ent seda tulevikus kasutama ei hakata, sest Tallinna lennujaam on liiga lähedal ja seetõttu ei tohi seal laskmisi korraldada. Laskma hakatakse kaitseväe keskpolügoonil Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiril.
Laskmise ja muu mürarikka tegevuse vähesus on tõenäoliselt ka põhjus, miks uue linnaku eskiisprojekti tutvustamise ajal kohalikud elanikud linnaku rajamise suhtes eriti kriitilised polnud.