Viljandi pärimusmuusika festival on Vägilaste nägu. Nende kontsertidel on alati seda, mida folki kajastavates kirjutistes esile tuuakse: elurõõmu, heatahtlikkust, siirust, vana ja uue segamist.
Folgi imeline vägi
26. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oot-oot, küsivad paljud, kus on siis Ando Kiviberg. Tema oli folgimaailmas jumal kuusteist aastat tagasi ja on ka tänavu. Lihtne folkija näeb teda alguses ja lõpus. Siis kui ta mulgi kuube sulava pisut kühmus presidendi kõrval istub ja avasõnade lausumist ootab ning siis, kui ta homme õhtul koos sõpradega pärimuspeo lõpukontserdi annab.
Vägilaste vägi on kergemini hoomatav. Teadlikum festivalirahvas arvestab, et nende kontserdile on soovitav kohale minna pool tundi varem. Nende laulud jutustavad lugusid, mille järgi lüüakse käima tantsumängud. Võhikule meenutuseks, mullusuvise tantsupeo üks hitte «Kulla kutse» on Vägilaste sulest.
Festivali avapäevale töörahvas reeglina ei jõua, kuid ometigi tõmbasid Vägilased pealava inimesi täis ning tantsupisiku neile jalga. Ja mis kõige parem, veel täna annavad nad Kirsimäel ka teise kontserdi.