NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel fotol harjutavad USA merejalaväelased koos Jaapani sõjaväelastega maabumist Jaapani rannikul.
Sellel fotol harjutavad USA merejalaväelased koos Jaapani sõjaväelastega maabumist Jaapani rannikul. Foto: Reuters/ScanPix

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.



Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.



Ühist tegutsemist USA sõjaväelastega harjutavad kõik kolm Balti riiki tänavu ka Lätis toimuval suurõppusel. Peale selle toimub nii Eestis, Lätis kui Leedus staabiõppus, kus treenitakse siia saabuvate NATO vägede toetamist. Lätis harjutatakse sel aastal veel NATO transpordilaeva tühjakslaadimist.



Õppusi tuleb aina juurde


Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Lauri Abel ütles, et selliseid õppusi on kavas edaspidi jätkata ning nende maht ja keerukus pigem kasvavad kui kahanevad. «Igasugused plaanid on ilma harjutamiseta kasutud,» lausus Abel.



Tegemist on suurimate NAT­O riikide õppustega Balti riikides pärast liitumist kuue aasta eest. Enne eelmist aastat ei toimunud Balti riikides aga ühtegi suuremat NATO õppust. Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp nimetas põhjustena esiteks seda, et kohe liitumise järel olnuks keeruline suuri õppusi korraldada. Ent ka Venemaa käitus tollal palju rahumeelsemalt.



2008. aasta suvel puhkes aga sõda Gruusias ning ka mujal hakkas Moskva oma muskleid näitama, mistõttu kasvas NATO uusliikmete mure oma julgeoleku pärast ja NATO pidas vajalikuks oma kohalolekut siinkandis selgemalt näidata, lausus Kasekamp.



Tunamullu hakkasid Balti riikide õhuruumi valvavad NAT­O hävitajad koostöös siinsete õhuvägedega ühisõppusi korraldama. Praeguseks on sõlmitud kokkulepe, et ühisõppus korraldatakse iga nelja kuu tagant. Mullu harjutasid õhuväed näiteks pakkide maale õigesse kohta heitmist ja tegutsemist elektroonilise segamise korral.



Sügisel korraldas suurõppuse Venemaa, harjutades Balti riikide «kottivõtmist» ja vallutamist. Stsenaarium lõppes Poolale tuumalöögi andmise harjutamisega. See oli selge provokatsioon.



Mitut tänavust NATO õppust võib stsenaariumi põhjal pidada Venemaa harjutatud kallaletungi tõrjumise õppuseks, kuigi seda ametlikult ei öelda.



Jupp jupi haaval


Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et aina sagenevad õppused näitavad lihtsalt Eesti tihedamat lõimumist NATOga ning selles ei tasu näha reaktsiooni mingile sündmusele. «Ka kaitseplaanide kirjutamine on näide loomulikust arengust,» lausus Aaviksoo.



Kui NATO õppused Balti riikides on siiski vastuseks Venemaa pidevale jõunäitamisele, sarnaneb NATO käitumine vägagi külma sõja aegse ohjeldamispoliitikaga, mille käigus igale Venemaa agressiivsele sammule vastati tõrjuva sammuga, mille eesmärk oli venelaste agressiivne kava nurjata.



Kui aga NATO oleks Gruusia sõja ning mullusügisese Vene hiigelõppuse lihtsalt tähelepanuta jätnud, oleks see tõenäoliselt julgustanud Moskvat järjest uutele jõudemonstratsioonidele. Seda nimetatakse ka salaamitaktikaks – eesmärk saavutatakse väikeste juppide kaupa, nii nagu salaamit süüakse õhukeste viiludena.



Salaamitaktika rakendamise hea näide on Venemaa käitumine Gruusias. Moskva ei tõuganud 2008. aastal Mihheil Saakašvili valitsust ühe hoobiga võimult, vaid kasutab järjekindlat survet oma eesmärkide saavutamiseks jupp jupi haaval.



Pinged kasvavad


•    2008. aasta suvel toimus Vene-Gruusia sõda. 2009. aasta sügisel korraldati Lääne-Venemaal ja Valgevenes kaks ühisõppust, «Ladoga 2009» ja «Zapad 2009», kus harjutati NATOga peetava sõja käigus Balti riikide vallutamist.



•    2008. aasta lõpus algasid Balti riikide ja NATO riikide õhuvägede ühisõppused. Õhuväeõppused Baltikumis  on muutunud rutiinseks.



•    Tänavu toimub Balti riikides hulk NATO maavägede õppuseid, mida kavatsetakse järgmistel aastatel jätkata järjest suuremas mahus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles