Bruno Nopponen ja Priit Vehm ujusid esimeste inimestena Soomest Eestisse. «Ega ses midagi kerget ei ole. Kui alguses on ujuda lihtne, siis lõpus tuleb ikka kannatada,» ütles Vehm. «Praegu on seevastu väga-väga-väga hea tunne.»
Ujudes oli raskeimaks takistuseks mõtlemine
28. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuest reede varahommikul ujumist alustanust pidasid pikale ja raskele teekonnale vastu vaid ujumistreener Nopponen ja teleoperaator Vehm.
19 tunni ja 13 minutiga esimesena Soome lahe ületanud Nopponen nimetas kõige raskemaks takistuseks mitte füüsilist kurnatust, vaid oma mõtteid.
«Eriti raske oli siis, kui Naissaare juures tundide kaupa nägid, et sa lihtsalt ei liigu edasi, sest vool surub vastu,» rääkis mees. Jõudu olevat jätkunud aga küllaldaselt. Salakavalate hoovuste tõttu kaldusid ujujad vahel kursilt kõrvale, Nopponeni teekonna pikkuseks kujunes näiteks 60 kilomeetrit.
Kummagi mehe sõnul ei olnud neil sisimas kordagi katkestamise soovi. «Pidi ennast välja lülitama ning lihtsalt ujuma,» ütles Nopponen. «Masendav oli, kui vahepeal iga viieteist minuti tagant öeldi saatepaadist, et olen edasi liikunud vaid paarsada meetrit.»
Nopponen treenis oma sõnul enne üritust vähe. «Ma arvan, et kui avalikustan, kui palju ma ette valmistasin, siis on see naljanumber,» ütles ta. «Ujusin kuni kümme kilomeetrit nädalas.»
Teised ujujad läbisid treeningutel seevastu 20–30 kilomeetrit nädalas. Harjutati nii sisebasseinides kui ka avamerel. «Meres käisime talv läbi koos Henri Kaarmaga ujumas,» rääkis Vehm.
Selleks, et õiget maiku kätte saada, ujusid mehed kaks nädalat enne suurt üritust Pikakari rannast tund aega avamere poole ja tund tagasi. «Lained olid sama suured kui Soome lahe keskel,» ütles Nopponen.
Vehmi sõnul peab nii pika vahemaa läbimiseks olema paigas kindel treeningplaan ning eesmärk. Samuti peab jätkuma tahtejõudu. «Mina olen südamest tänulik treener Jüri Käenile, kelleta ma poleks seda maad ära ujunud,» märkis Vehm.
Neile, kes tahaksid samuti iseennast ületama hakata, soovitab Vehm suviste avaveeujumisvõistluste eri pikkusega rahvadistantse.
Kuhu edasi? «Mõtlesime, et järgmine ots võiks olla Kihnust Pärnusse või Sõrve säärest Lätti,» märkis Nopponen.