Kes oleks võinud arvata, et Vabaduse väljaku kaevetöödel tuleb maapõuest välja IV aastatuhandest eKr pärit küttide ja kalastajate asulakoht.
6000-aastane asula Tallinna südalinnas üllatas arheolooge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli meile ikka tõeline üllatus,» kinnitas Vabaduse väljakul arheoloogilisi väljakaevamisi tegeva firma AGU EMS arheoloog Villu Kadakas.
«Kui kaevama hakkasime, ei osanud midagi niisugust küll oodata. Üht-teist võis ju aimata, kuid keegi ei olnud sellega tegelenud, et Tallinna kesklinnas oli kiviajal ka asustus.»
Kadakas urgitses püksitaskust välja pisikese kilekoti, kuhu ta oli pannud kaevamisel leitud kiviajast pärit potikillud.
Arheoloogid uurisid tema sõnul neid leide mitu tundi, enne kui jõudsid selgusele, et tegemist on tõenäoliselt IV aastatuhandest eKr pärit tüüpiliste kammkeraamika näidetega.
Vabaduse väljaku leid on Kadakase väitel Tallinna jaoks tõeliselt harukordne. Varasematel väljakaevamistel, näiteks Olümpia hotelli vastas asuva parkimisplatsi alal ja Toompeal, on maapõuest küll välja tulnud üksikuid kiviaegseid potikilde, kuid mitte terviklikku asulakohta.
Mujal Eestis on arheoloogid sama vanu kultuurikihte rannikualal ning suurte jõgede ja järvede ääres ka varem avastanud.
Ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi ulatus meri Tallinna linnavalitsuse praeguse hooneni ning enamik Vabaduse väljakust oli vee all. Eelmise nädala teisipäeval ilmsiks tulnud asulakoht asus seega otse mere rannas.
Kadakas ütles, et tõenäoliselt on tegemist küttide ja kalastajate ajutise peatuskohaga, kuhu nad igal aastal oma rännakutel jälle tagasi pöördusid. Inimestel oli kolm-neli niisugust paiknemiskohta, kus nad vastavalt aastaajale kas küttisid või kalastasid.
«See paik asus siis selgelt mere kaldal,» kinnitas Kadakas. «Tollest ajast alates on maapind ligi viisteist meetrit tõusnud ning praegu seisame siin augus just nii kõrgel merepinnast.
Seetõttu saamegi väita, et muistne asula asus otse mererannas.»
Eilseks olid arheoloogid umbes 300 ruutmeetri suuruses augus eemaldanud keskaegse kultuurikihi ning leidnud selle alt mõned kiviaegsed potikillud.
Samuti oli esile tulnud tumedate laikudega liivane pinnas, mis annab tunnistust kunagistest koldekohtadest ning võimalikest hoonetest. Eile askeldas mitme meetri sügavuses augus rühm noori, kes eemaldasid ettevaatlikult pinnast.
«Kui päris täpne olla, siis kiviaegset kultuurikihti ei ole me veel lahti kaevanudki,» tõdes Kadakas. «Umbes kümme sentimeetrit seda kihti ilmselt on. Kuid üllatusi võib sealt küll ja küll esile tulla.»
Kõik Vabaduse väljakul ilmsiks tulnud kiviaja leiud viiakse Tallinna Ülikooli ajalooinstituuti säilitamisele.
Eile väljakaevamiste kulgu uurimas käinud Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et kiviaegse asulakoha ilmsikstulek ei tohiks ehitustööde tähtaegu edasi nihutada.
Vanimad asulad
• Vanimad leitud asulakohad Eestis pärinevad IX või VIII aastatuhandest eKr kuni V aastatuhandeni eKr
• Tegu on nn Kunda kultuuri ehk keskmise kiviaja küttide ja kalastajate kultuuriga
• Kunda kultuuri olulisemad leiukohad on Kunda Lammasmäel, Pulli asulas ja Siimusaare asulas ning Reiu jõe Pärnu jõe suudmealal.
Allikas: Vikipeedia