Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk märkis täna riigikaitset puudutava uuringu tulemuste tutvustamisel, et kui inimesed toetavad osalemist NATO-missioonidel, kuid ei toeta osalemist Afganistani-missioonidel, siis see on vastuolu, mis tuleb lahendada.
Kivirähk juhtis tähelepanu avaliku arvamuse vastuolulisusele ja tõi näiteks selle, et kui 70 protsenti küsitlusel osalenuist arvab, et NATO missioonidel tuleb osaleda, siis 49 protsenti arvab, et Afganistani-missioonile osalema ei peaks. «Arvestades üldist positiivset arvamusfooni on vaja leida need sõnumid, mille kaudu teha selgeks, et miks see Afganistani-missioon on sama NATO-missioon, mida inimene samas toetab. See on tüüpiline vastuolu, kus inimene võib toetada madalaid makse ja kõrgeid sotsiaaltoetusi. Keegi teda selles ei süüdista, aga ajakirjanduse ja valitsusasutuste pressitöö ülesanne on üritada neid vastuolusid vähendada,» rääkis Kivirähk.
Institutsioonide usaldusväärsuse kohta ütles Kivirähk, et eestlased peavad poliitilisi institutsioone ebausaldusväärseteks, aga neid, millel püsib riigi toimimine, väga usaldusväärseteks. Mitte-eestlaste hoiakud on aga rohkem seotud usaldusega riigi kui terviku vastu. «Me näeme, et kui väheneb usaldus valitsuse vastu, siis sellega väheneb usaldus ka riigi eesmärkidele ja institutsioonidele. Näiteks Gruusia sõja ajal langes mitte-eestlaste toetus kaitseväele, millel ei olnud mingit seost Gruusiaga. Sellega väljendati oma suhtumist.»
Kivirähk sõnas, et lõhe eesti- ja muukeelsete vastajate erinevates hinnangutes tuleneb erineva infovälja tarbimisest. «Avaliku arvamuse uuringud on oma olemuselt kommunikatsiooniuuringud ja läbi selle informatsiooni, mis inimesed massiteabest saavad, kujunevad ka nende hoiakud poliitiliste ja riigikaitseliste küsimuste kohta,» ütles Kivirähk.
See ongi tema sõnul põhjus, miks uuringus räägitakse palju eestikeelsetest ja venekeelsetest vastajatest. «Kui vaadata vastuseid kodakondsuse omamise lõikes, siis see väga palju ei erine. Erineb ikkagi eesti ja vene keele lõikes ja määravaks saab see, mis allikatest saadakse informatsiooni ja mis keeles see info on.»
Venekeelne auditoorium jälgib enamasti Vene telekanaleid, aga infot Eesti riigikaitse ja NATO kohta saadakse siinsetest venekeelsetest raadiosaadetest ja lehtedest. «Kui lisada, et venekeelse auditooriumi hinnangul on venekeelset infot riigikaitse kohta vähe, siis tuleb mõelda, kuidas seda neile infot anda,» sõnas Kivirähk.