Noored tunnevad rohkem huvi humanitaarainete vastu

Vootele Päi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Birute Klaas
Birute Klaas Foto: Priit Mürk

Ajal, kui ülikoolidesse sisseastumine on jõudmas lõppfaasi, võib juba aimata üldpilti noorte valikutest. Vaatamata märgatavale huvikasvule reaalainete vastu on noorte lemmikvalikute seas siiski riigi-, majandus- ja õigusteadus.

Keskkoolilõpetajate huvi humanitaarainete ja n-ö pehmema kõrghariduse vastu ei ole Euroopas erandlik.

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul on madal huvi reaalainete vastu üle-euroopaline nähtus ning Eesti ei ole siin erand.


Vaatamata mitmekordsele huvikasvule reaalainete vastu, millest ilmekaim näide Tartu Ülikooli loodusteaduskonnas õppidasoovijate neljakordistumine, saavad ülikoolid endiselt rohkem sisseastumisavaldusi humanitaarerialadele.


Viimase paari aasta jooksul on vajadus reaalajude järele leidnud elavat kajastust ning jõudnud keskkooliõpilasteni nii eri väljaannete kui ka reaalainete pedagoogide kaudu.


Noorte eelarvamused


Tulemused annavad juba tunda. Tänavu laekus avaldusi Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonda ligi neli korda enam kui varasematel aastatel. «See oli meeldiv üllatus, sest enamjaolt on ikka nii, et sisseastujad valivad pehmema poole,» rõõmustas õppeprorektor Birute Klaas reaalainetehuviliste kasvu üle.


Erinevalt varasematest aastatest üllatas tänavu ülikoole ka pedagoogiameti populaarsuse kasv. «Heameelt valmistas suur huvi haridusteaduskonna vastu, kus riigieelarvelised kohad said peaaegu täies ulatuses täidetud,» ütles Klaas.


Klaasi sõnul võisid huvi haridusteaduskonna vastu kasvatada ka Tartu Ülikooli tudengid, kes käisid koolides lobitööd tegemas. «Kindlasti on õpilaste jaoks värskendav näha särasilmset noort, kes elavalt toob õpilasteni erinevaid põhjuseid, miks õppida pedagoogiks,» püüdis õppeprorektor leida põhjuseid pedagoogika populaarsusele.


Endiselt püsib kõrge noorte huvi majandus-, õigus-, arsti- ja sotsiaalteaduste vastu. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna erialade kohad on praeguseks juba täielikult täidetud.


«Noored on millegipärast seisukohal, et majanduseriala lõpetaja saab alati tasuva töökoha ning spetsialiseeritumad valdkonnad jäävad kõrvaliseks.

Tegelikkuses on tööandjate seas palju suurem nõudlus erialaste teadmistega inimeste järele,» kommenteeris ülikooli vastuvõtuspetsialist Kirsti Naaber noorte valikuid ülikooli astumisel.


«Palju tuleb tagasi ka meie endiseid õpilasi ehitusvaldkonnast, kus vahepeal kasvas lakke nõudlus tööjõu järele,» ütles Naaber, kelle sõnul ei sea Tallinna Tehnikaülikool õpingute jätkamisele takistusi, kui kandidaadil on olemas varasem õpi- ja töökogemus selles valdkonnas.


Ehitusfirma Skanska juht Olle Horm kinnitas, et eelmistel aastatel tiriti õppureid koolipingist ära, kuna vajadus teadmistega töötajate järele ei andnud oodata. «Nüüd, kus töökoormus väheneb, on ehitusinseneridel aega õpingute jätkamisele mõelda,» lisas ta.


Tallinna Ülikooli rektori Raua sõnul on tänapäeva noor oma valikuid edasiste õpingute osas tehes pragmaatilisem kui varem.


«Suurt tungi riigiteaduste erialale nii Tallinnas kui Tartus saab põhjendada sellega, et avaliku sektori töötajate palgad tõusevad ning riigitöö maine tervikuna on tõusnud,» leidis Raud. «Samas nendel noortel pole enamasti nii täpset visiooni oma tulevasest töökohast kui neil, kes jätkavad õpinguid näiteks Lähis-Ida ja Aasia kultuuri teaduskonnas.»


Tartu Ülikooli selleaastasteks n-ö murelasteks olid Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. «Viljandi puhul tabas meid tõesti negatiivne üllatus, kuna seal on tegu oivalise õppekeskkonnaga ja teadmisi jagavad üle riigi kokku kutsutud oma ala kompetentseimad,» imestas Tartu Ülikooli õppeprorektor Klaas.


Samuti ei tuntud huvi ka Narva kolledži vastu, kuid seda võib Klaasi sõnul põhjendada hetkel veel kesiste õpitingimustega.


Tänavu kevadel Tallinna Saksa gümnaasiumi lõpetanud Janika Jaago sai koolist nii Eesti kui ka Saksamaa nõuetele vastava lõpudiplomi ning talle on teed lahti mõlemas riigis. Tüdruku valik langes aga Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala kasuks.


«Mul oli kaks valikut – matemaatika või ajakirjandus ja suhtekorraldus, aga suutsin oma matemaatikaeksami metsa keerata ja ei saanud tasuta kohale,» selgitas Jaago otsust.


Suhtekorralduse tööpõld


Jaago sõnul usub ta, et suhtekorraldus on perspektiivne eriala, millega ei jää kunagi tööta. «Arvan, et sellega saab ka tulevikus suhteliselt kergesti tööd,» ütles ta.
Küll aga näeb Jaago probleemi noorte õigusteadlaste suures hulgas. «Mingil hetkel võib sellega raskeks minna,» ennustas ta.


Jaago arvas, et suhtekorraldus on populaarne, sest sellega nähakse võimalust hästi teenida. «Teiseks on tööpõld nii lai, sest saad sealt korralikud baasteadmised ja edaspidi leiad kergesti tööd.»


Jaago ise ei teadnud veel, kas ta hakkab töötama Eestis või välismaal. «Kuna keeled on suus, siis näen ennast ka Euroopas, võib-olla Euroopa Liidu struktuurides,» avaldas ta.


Neiu klassi 19 õpilasest olid kuus poisid, kellest tema sõnul neli-viis läheb Tallinna Tehnikaülikooli reaalteadusi õppima. Kokkuvõttes hindas Jaago, et humanitaaria ja reaalia valinud jagunesid võrdselt.


Mingit traagikat selles, et noored eelistavad humanitaar-aineid loodusteadustele, Jaago ei näinud. «Paljud teevad nii, et võtavad magistriõppes reaali poolelt aineid juurde,» tõi ta näite tasakaalust.

popp või mitte


Tartu Ülikool
Populaarsed
•    Õigusteadus
•    Arstiteadus
•    Sotsiaalteadused
•    Loodusteadused
Ebapopulaarsed
•    Rakendusteadused (Viljandi kultuuriakadeemias)
•    Eesti keel ja kultuur võõrkeelsetele

Tallinna Ülikool
Populaarsed
•    Riigiteadused – 793 avaldust
•    Inglise keel ja kultuur –
470 avaldust
•    Infoteadus – 288 avaldust
•    Rekreatsioonikorraldus –
265 avaldust
•    Reklaam ja imagoloogia –
259 avaldust
•    Eesti filoloogia – 256 avaldust
•    Ajakirjandus (õppetöö vene keeles) – 245 avaldust
•    Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu – 237 avaldust
•    Alushariduse pedagoog –
232 avaldust
•    Keskkonnakorraldus –
211 avaldust
Ebapopulaarsed
•    Sotsiaaltöö (Rakvere kolledžis) – 9 avaldust
•    Klassiõpetaja, põhikooli inglise keele õpetaja (Haapsalu kolledžis) – 21 avaldust
•    Pedagoogika, loodusteaduste suund – 23 avaldust

Tallinna Tehnikaülikool
Populaarsed
•    Ärindus – 383 avaldust
•    Rahvamajandus – 379 avaldust
•    Informaatika – 258 avaldust
•    Tootearendus ja tootmistehnika – 248 avaldust
Ebapopulaarsed
•    Mööblitootmine – 6 avaldust
•    Plasttoodete tehnoloogia –
6 avaldust (Kuressaare kolledžis)
•    Elektroonika – 7 avaldust (Virumaa kolledžis)
•    Eestikeelne informaatika –
14 avaldust

Eesti Maaülikool
Populaarsed
•    Maastikuarhitektuur – 198 + 72 avaldust
•    Maastikukaitse – 244 + 84 avaldust
•    Majandusarvestus ja finantsjuhtimine – 201 avaldust
•    Metsamajandus – 144 + 47 avaldust
•    Veterinaarmeditsiin – 112 + 52 avaldust
•    Ökonoomika ja ettevõtlus –
121 avaldust
Ebapopulaarsed
•    Maakorraldus – 31 + 10 avaldust
•    Taastuvenergeetika – 13 avaldust
•    Rakendushüdrobioloogia –
25 + 6 avaldust
•    Taastuvenergia ressursid –
18 avaldust
•    Veemajandus – 50 + 15 avaldust
Allikas: ülikoolid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles