Aastaid vanglasüsteemis töötanud Arvo Reedik alustab augustis uues ametis veendumusega, et kevadel õiguskantsler Indrek Tederi terava kriitika osaliseks saanud Puiatu erikoolis pole probleeme, mida on võimatu lahendada.
Vastne direktor lubab Puiatu erikoolis korra majja lüüa
30. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks otsustasite Puiatu erikooli direktoriks kandideerida, positiivseid uudiseid selle kooli kohta kuulda ei ole, küll aga hulganisti kriitikat?
Keegi mulle kandideerimiseks ettepanekut ei teinud. Nägin, et konkurss sellele kohale on välja kuulutatud ja otsustasin proovida.
Minu jaoks on peamine küsimus, kas neid puuduseid, mis koolis on ja millest ajakirjandus on kirjutanud, on niivõrd palju ja kas neid siis tõesti ei ole võimalik kõrvaldada. Usun, et saan nende probleemide lahendamisega hakkama.
Kuivõrd olete kursis koolis toimuvaga ja mida arvate õiguskantsler Indrek Tederi teravast kriitikast kooli kohta?
Kohapeal vaatamas olen käinud ühe korra ja koolirahvaga ma veel kohtuda ei ole jõudnud. Esimene tööpäev on 7. augustil ja loodan, et keegi mulle seal kallale ei tule.
Praegu põhinevad minu teadmised sellel, mida on kooli kohta kirjutatud. Usun, et õiguskantsleri väljaütlemised olid põhjendatud ja pädevad, selliseid väiteid ei esitata niisama, neil peab tõepõhi all olema.
Milliseid juhtnööre olete haridus- ministeeriumilt kooli juhtimiseks saanud, mida teilt üldse oodatakse?
Praegu on vaid minu enda lubadused, mille ütlesin välja konkursikomisjoni ees. Alustan sellest, et võtan laualehena ette õiguskantsleri ettepanekud, hakkan neis näpuga järge ajama ja toodud puudusi lahendama.
Üks rängemaid puudusi on see, et koolis kehtivad oma seadused, mis ei vasta kehtivale õigusele. See tuleb esimesena ära muuta. On lubamatu, et kooli probleemid on aastaid olnud samad ja neid pole kavatsetutki lahendada.
Mida näeb õiguskantsler, kui tal aasta pärast tuleb uuesti plaan kooli kontrollida?
Usun, et siis on puudused kõrvaldatud. Mulle tundub, et seal ei ole ületamatuid asju.
Kuidas suhtute väitesse, et Puiatu erikool on kuritegevuse taimelava? Mida saate teha, et seda väidet kummutada?
Vanglasse sattus küll Puiatu poisse, kuid siiski ei taha ma öelda, et erikool on kuritegevuse taimelava. Samas on neil kuritegelikust teest tõepoolest vaid üks samm puudu, seepärast on meie ülesanne püüda neid sellest ringist välja tõmmata.
Puiatus ei olnud seni sotsiaaltööd ollagi, see tuleb sisse viia. Poistele tuleb õpetada toimetulekut. Praegu antakse neile üldharidust päevakooli põhimõttel, aga paljud neist on õpiraskustega ega saa sellega hakkama. Neile peaks pakkuma Viljandi kutsekooli baasil kutseõpet, et nad leiaksid tavaellu minnes tööd.
Viljandi vanglas oli igasuguseid ringe ja poistele see meeldis. Noormehed kudusid isegi vaipu ja tegid päris ilusat tööd.
Kui paljusid iseenda ja ühiskonnaga pahuksisse sattunud noori oleks üldse võimalik erikoolis ümber kasvatada?
Kohvipaksu pealt on raske ennustada, kuid ma ei pea ümberkasvatamist võimatuks. Ma arvan, et kui kümnest poisist kaks korralikuks saame, siis see on ka hea saavutus.
Kuidas kavatsete vähendada koolis lokkavat vägivalda?
Mida väiksemad grupid, seda vähem vägivalda. Kui elamisruumid on liiga suured, on üks võimalus teha need väiksemaks ja eraldada vägivallatsejad.
Psühholoog peab tööle hakkama, tema ülesanne on noori suunata ja neid enda juurde kutsuda.
Teie uus amet ei tõota tulla senistest kergem, kuidas selle pingega toime tulete?
Pingeid maandan muusikaga, arvuti abil või vaatan filme, käin naisega tantsimas.
Tööd tuleb paratamatult koju kaasa. Alguses, kui kõik vajab veel paika loksumist, rohkem, hiljem vähem. Aga päris nii, et paned õhtul uksed kinni ja unustad, ei ole selles töös kunagi.
Arvo Reedik
• Sündinud 18. jaanuaril 1952. aastal Pärnus, kus elab siiani.
• Abielus, peres on kaks täiskasvanud last.
• Sai juriidilise kõrghariduse Leningradi siseministeeriumi akadeemiast. Seejärel töötas aastaid Pärnu miilitsas piirkonnainspektorina, hiljem kriminaaljälituses.
• 2006. aastast töötas Viljandi noortevangla direktorina, enne seda juhtis 14 aastat Pärnu vanglat.