Riigiprokuratuur esitas 23-aastasele Mihklile süüdistuse oma endiselt tööandjalt kahe miljoni euro väljapressimises.
Eesti noormees sai süüdistuse soomlaselt üle 30 miljoni krooni väljapressimises
31. juuli 2008, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Mihkel viibis käesoleva aasta veebruaris ja märtsis korduvalt Soomes ning selgitas välja oma endise tööandja elukohad.
Ühtlasi tegi mees fotod kannatanu elukohtadest, tema perekonnaliikmetest ning nende kasutuses olevatest sõidukitest.
Süüdistuse kohaselt pani Mihkel selle aasta 25. märtsil kannatanu kasutuses oleva sõiduauto esiklaasile ümbriku kirjaga, milles esitas nõudmise viia kolme päeva möödudes
Soomes Salo lähedal asuvasse peidikusse kaks miljonit eurot sularahas. Süüdistatava poolt edastatud ümbrikus olid ka fotod ärimehest ning tema pereliikmetest, andes sellega kannatanule mõista, et neid jälgitakse. Nõudmise mittetäitmise korral ähvardas Mihkel tappa nii ärimehe kui ka tema perekonna.
Kuna kannatanu nõutud kuupäevaks peidikusse raha ei viinud jätkas Mihkel väljapressimist. Süüdistuse järgi nõudis Mihkel 12. aprillil, et kannatanu viiks sama päeva õhtuks peidikusse nii palju raha kui võimalik.
Mihkel andis mõista, et kui tema nõudmist ei täideta juhtub ärimehe pojaga midagi halba. Kannatanu viiski õhuks peidikusse 2400 eurot sularaha, mille Mihkel sealt järgmisel päeval ära võttis. Seejärel sõitis Mihkel Eestisse, kus ta keskkriminaalpolitsei ametnike poolt 13. aprillil kinni peeti.
Menetlust juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa sõnul oli Mihkli kuriteo ajendiks soov kergel viisil hankida suur summa raha.
«Mihkli plaan kuritegelikul teel endale lisaraha hankida ebaõnnestus ennekõike tänu Eesti ja Soome ühisele uurimismeeskonnale, sest sellise rühma moodustamine võimaldas tavapärasest oluliselt kiiremat infovahetust ja tõhusamat koostööd kahe riigi uurimisasutuste vahel,» selgitas Lepp.
Uurimise käigus on välja selgitatud, et teine Eesti kodanik, keda Soome politsei kahtlustas väljapressimisele kaasaaitamises ei olnud väljapressimisega otseselt seotud.
Küll aga tuleb tal vastutata esimese astme kuriteost mitteteatamise eest.
Riigiprokuratuur võtab ka tema suhtes menetlusotsuse vastu lähiajal.