Pomerants: kõiki vajalikke päästevahendeid ei saa kunagi olema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad hädamaandunud lennuki juures.
Päästjad hädamaandunud lennuki juures. Foto: Priit Simson

Siseminister Marko Pomerants kiitis eilse lennuõnnetuse sündmuskohal tegutsenud päästetöötajaid, tunnustades nende hakkamasaamist rasketes tingimustes.

Pomerants tõdes, et päästjate eilne töövahetus osutus kindlasti väga raskeks, sest 24-tunniseid vahetusi tegevad mehed alustasid Ülemiste järvel hädamaandumise teinud kaubalennuki juures töid kell pool 11 ja lõpetasid lennumasina sikutamise kella 5 ajal hommikul, tegutsedes kogu selle aja rasketes talvetingimustes.

«Tahan oma mehi ja naisi kiita. Oluline vahe on selles, kui istud kuskil kabinetis või kodus arvuti taga ja vaatad portaalist pilte, kuidas metskitsed on järvejääl ja päästjad seisavad ja päike paistab ja lennuk on kõhuli järves - siis tekib tunne, et no mis seal siis ikka nii väga on. Aga hoopis teine asi on see, kui kohapeal olla,» rääkis siseminister Postimees.ee'le.

«Mina ministrina läksin õhtul kella 7 kandis, kui õues oli juba kole ja tuisune ilm, kohapeale vaatama, ehkki tundsin küll natuke piinlikkust, sest töötegijaid on nõme segada. Kui vaadata, millest kõik pihta hakkas - kõigepealt oli neil vaja ajada kilomeeter teed, kõik see kraam kokku saada, see võtab paratamatult aega. Samuti kehtib see printsiip, et seitse korda mõtle, üks kord lõika, nii et inimeste ja kauba ohutus oleks arvesse võetud. Seega tuleb öelda, et inimesed on saanud oma tööga hakkama,» kiitis Pomerants.

Tema sõnul on päästjatel raske ka kõikvõimalike soovitajate külluse tõttu: «Algusest peale tekib palju vabakutselisi «siile», kes ütlevad serviti-serviti ja kuidas kõike tuleb hoopis teistmoodi teha. Aga on oluline, et päästjad oma kogemustest ja õpitud rutiinidest kinni peaks ega laseks end sellest segada.»

Töövahendid improviseeriti

Siseministri hinnangul päästetööde käigus mingeid olulisi probleeme ei tekkinud ja vajaminevad vahendid hangiti õigel ajal. «Seda ei hakka kunagi olema, et päästeametil oleks näiteks 200-300 meetrit käevarre jämedust trossi võtta,» viitas ta paratamatusele, et lennuki järvejäält äravedamisel läksid olemasolevad trossid katki.

«Siin tulebki lähtuda sellest, et sul on olemas partnerid, sest õnnetusjuhtumid ongi niivõrd ebastandardsed, et sul võib vaja minna midagi ebatavalist, mida sa kunagi ei jõua endale soetada,» sõnas siseminister.

Küll kerkis tal mõte, et kas näiteks lennuväljal ei võiks olla olemas sellised padjad, mida sellistes olukordades saaks lennuki toestamisel kasutada: «Eile hakati kohapeal toestamist improviseerima prussides, aga kui oleks olnud mingi täispuhutav pontoon olemas, millega saanuks lennuki stabiliseerida, oleks olnud lihtsam.»

Kui keerukas eile Ülemiste jääle hädamaandumise teinud kaubalennuki päästmisoperatsioon oli, ei soostunud minister hindama. «Meie mehed on näinud igasuguseid asju. Ilmselt saab olla hullemaid situatsioone, kus inimesed lõksus või muud sarnast.»

Ta pidas ka oluliseks toonitada, et Tallinna linna veevarustuse kontekstis polnud ohtu mitte hetkekski.

Päästeoperatsiooni kulusid pidas Pomerants õigeks hakata hindama järgmisel nädalal, kui lennuk on kaldale saadud ja kõik päästetööd lõpetatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles