Seenelistel võib varsti tekkida võimalus leida lähimad kukeseenekohad GPS-seadme abil. Seda juhul, kui õnnestub eestlaste ambitsioonikas projekt.
Seeni saab varsti GPS-seadme abil otsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeneliste abistamine pole muidugi kõik, mida Nycosat OÜ nimeline firma saavutada soovib. Firma juhi ja omaniku Veiki Kolgi sõnul võidaksid sellest teenusest kõik, kes tahavad saada täpset infot mingi taimeliigi asukoha kohta.
Nycosat kavatseb alustada satelliidipiltidest. Need muutuvad lähiajal Kolgi sõnul järjest täpsemaks ning lähema viie aasta jooksul on lootust, et kaugseiresatelliidid hakkavad andma piisavalt täpset infot. Uute satelliitide loodetav 0,5 korda 0,5 meetrine täpsus on juba võrreldav lennukitelt tehtavate fotode kvaliteediga.
Terav satelliitpilt ei anna Kolgi sõnul küll veel midagi, ent loodav süsteem saab värve tõlgendades ja varasemaid teadmisi kasutades hinnata, kas seal kasvab näiteks kuuse- või männimets.
Seejärel võrdleb süsteem metsa- või niidutüüpide infot muude andmetega. Näiteks Eestis on olemas väga hea mullastikukaart. «Kui me teame, et näiteks mingile seenele meeldib kasvada just kuuse juures ja sellel mullastikul, siis saame juba üldiselt oletada, et seal võiks kasvada ka see seen,» selgitas Kolk.
Metsatüübi ja mullastiku ühendamisel enamasti väga täpseid tulemusi ei saa, ent kui süsteemi lisada järjest uusi andmeid – näiteks kliima või maapinna kõrguse kohta –, siis kasvab järjest tõenäosus täpse info saamiseks, lausus Kolk.
Projekti koostamisel saab kasutada juba praegu Eestis olevat oskusteavet. Kaugseireinfo kasutamise osas on Nycosati koostööpartneriks Tartu observatoorium. Andmebaaside ühildamisega tegeleb Eestis väga aga tugeval tasemel TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geograafiaosakond, lausus Kolk.
Kõiki maailma taimi pole tema sõnul mõtet kaardistama hakata, vaid ainult neid, mille asukohta inimesed tegelikult teada tahaksid. Sellist informatsiooni võiksid vajada väga paljud inimesed ja asutused.
Käsiseadmetega seeni ja söögitaimi otsivad loodusesõbrad on kõigest ühed võimalikud kasusaajad, ent sellise informatsiooni vastu on alati huvi ka näiteks teadusorganisatsioonidel.
Võimalikke huvilisi on teisigi, näiteks matkajad, sõjavägede eriüksuslased jne. Oluliseks peab Kolk võitlust globaalse näljahädaga, kaardistades looduslikku toitu, selle võimalikkust on tulemuslikult uuritud TTÜ uurimisrühmas.
Esialgu töötab projektiga eelkõige Nycosat, ent Kolgi sõnul otsib firma nii investoreid kui ka koostööpartnereid, kellega koos asja ajama hakata.
Seente ja taimede kaardistamine
• 6. ja 7. mail toimub Tallinnas rahvusvaheline kosmosekonverents «Space Downstream Services 2010». See võimaldab Eesti ettevõtetel leida välismaalt koostööpartnereid, samuti tutvustatakse konverentsil uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliitkaugseire, -positsioneerimise ja navigatsiooni rakendused.
• Satelliitkaugseire andmete müük on oma algfaasis, ületades 2009. aastal miljardi dollari piiri. Samas on see kõige kiiremini kasvav satelliitinformatsiooni turu osa, kasvades hinnanguliselt neli korda järgneva kümne aasta jooksul.
• Nycosat OÜ on üks firmasid, mis tunneb huvi satelliiditehnoloogia vastu, et selle abil luua ülemaailmne andmebaas, mis võimaldaks asjahuvilistel leida neid huvitavate taime- ja seeneliikide asukohti.