Mida rohkemates interneti virtuaalsetes võrgustikes põhikooliõpilane osaleb, seda kehvem on tema käitumishinne ja ka õppimiseks jääb mitu korda vähem aega kui virtuaalmaailma jaoks.
Mureõpilased sukelduvad õppimise asemel virtuaalsesse maailma
30. märts 2010, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut küsitles 150 põhikooliõpilast, kellel on oht koolist välja langeda, ja selgus, et kõige enam neist (61%) saab hakkama kuni ühe tunni koduse õppimisega. Keskmiselt kaks tundi päevas õpivad 31% poistest ja 21% tüdrukutest.
Samas on rohkem kui kolmandik (42%) lastest internetis kaks-kolm tundi päevas. Veidi vähem (29%) on neid, kes virtuaalset elu elavad keksmiselt rohkem kui neli tundi päevas.
Küsitlusest selgus, et umbes pooltel probleemsetel põhikooliõpilastel, kes kasutavad kolme või enamat virtuaalset võrgustikku, on käitumishinne mitterahuldav.
«Mina ei riski küll öelda, kumbapidi see seos on,» tõdes üks uuringu koostajatest, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi sotsioloog Iris Pettai. Tema sõnul võib olla nii, et kui lapsel läheb koolis halvasti ja käitumine on kehv, kulutab ta oma aja ja leevendab muresid internetis suheldes. Samas võib olla aga ka nii, et kogu lapse aeg kulub internetile ja õppimiseks aega ei jää, mis toob kaasa õppimisraskused ja probleemid koolis. Pettai hinnangul toimivad ilmselt mõlemad variandid.
Probleemi lahendamiseks tuleb Pettai sõnul vaadata, kuidas laste sotsiaalset toimetulekut parandada. «Virtuaalmaailm on suhteliselt demokraatlik, seal võib ise oma meelt lahutada 24 tundi ööpäevas, kui keegi seda teha suudab. Sealt ennast koolikeskkonda mõelda, kus sul on vastutus ja kohustused, on suur mõtteline üleminek,» rääkis Pettai. «Seda ei ole üldse kerge teha inimesel, kelle elukogemus on väike. Meil täiskasvanutel, kes me oskame mõelda, mis ma sellega võidan või kaotan, kui ma virtuaalmaailmas meelelahutusega tegelen, on see lihtne mõtlemisülesanne, aga mitte selle väikese inimese jaoks.»
Abi oleks Pettai hinnangul tugiisikust, kes aitab lapsel virtuaalühiskonda ja praktilist kooliühiskonda paralleelselt mõtestada.
150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut selle aasta jaanuaris-veebruaris. Õpiraskustega lapsed on valitud kuuest Eesti piirkonnast: Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt.
Küsitlus on osa koolist väljalangemise ennetamise projektist, kus samad õpi- ja käitumisraskustega põhikooliõpilased saavad endale tugiisiku ja peaksid arenema 2,5 aastaga sedavõrd, et suudavad põhikooli lõpetada.