Enamik vene koolide õpetajatest ei oska nõutaval tasemel eesti keelt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pedagoogide eesti keele oskuse kontroll on aeganõudev töö ja toimub mitmes etapis.
Pedagoogide eesti keele oskuse kontroll on aeganõudev töö ja toimub mitmes etapis. Foto: Margus Ansu

Keeleinspektorid kontrollisid eelmisel aastal 837 vene õppekeelega koolis või lasteaias töötavat pedagoogi, kellest 86 protsenti ei osanud nõuetekohaselt eesti keelt.

Keeleinspektsiooni teatel kontrolliti esmakordselt 372 pedagoogi, kellest 249-le tehti tasemeeksami sooritamiseks ettekirjutus. 20 inimesele, kel oli kategooriatunnistus olemas, tehti ettekirjutus keeleoskust täiendada.

Ka kontrollisid inspektorid 458 juba varem ettekirjutuse saanud pedagoogi, kellest 330-l tuli ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada.

Ettekirjutuse korduva täitmata jätmise eest alustati 221 pedagoogi suhtes väärteomenetlust ning 151 inimesele määrati hoiatustrahv. 70 inimesele tehti rahatrahv kiirmenetluse korras ning 50 pedagoogi said suulise hoiatuse.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuht Leho Klaser ütles BNS-ile, et praeguseks on inspektsioonil olemas andmed kõigi vene õppekeelega koolide pedagoogide eesti keele oskuse kohta, kuigi paaris Tallinna koolis on pedagoogide keeleoskust plaanis kontrollida veel ka tänavu. Samuti jätkatakse nii Tallinna kui Ida-Virumaa koolides järelkontrolli.

«Järelevalvetulemused näitavad, et rõhuv enamik vene koolide õpetajatest ei oska nõutaval tasemel eesti keelt. Näiteks 2009. aastal koostatud kontrollaktidest selgub, et 86 protsenti kõigist kontrollitud pedagoogidest ei osanud nõutaval tasemel eesti keelt,» lausus ta ja lisas, et ka eelmiste aastate tulemused on olnud samalaadsed.

Klaseri sõnul on pedagoogide järelkontrollimisel selgunud, et ettekirjutus on määratud tähtpäevaks täidetud umbes kümnel protsendil juhtudest ja teist sama palju on täitnud ettekirjutuse osaliselt ehk sooritanud nõutavast madalama taseme eksami. «Ka siin ei ole viimastel aastatel märkimisväärseid muudatusi täheldatud,» nentis ta.

Kuna pedagoogide keeleoskust on Klaseri sõnul kontrollitud juba üle kümne aasta, siis on mõnes koolis keeleoskuskontrolli läbi viidud neli-viis korda. Üldine olukord on tema sõnul paranemas selle arvelt, et paljud pedagoogid, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal mõnes Venemaa kõrgkoolis, on läinud pensionile ja Eesti kõrgkoolides õppivad noored on saanud koolist enamasti piisavalt hea keeleoskuse.

Klaseri kinnitusel on pedagoogide eesti keele oskuse kontroll aeganõudev töö ja toimub mitmes etapis: kõigepealt kogutakse koolidest andmed õpetajate keeleoskustunnistuste kohta ning seejärel hakatakse ükshaaval kontrollima neid, kellel nõutava taseme keeleoskustunnistus puudub, samuti neid, kellel on küll tunnistus olemas, kuid kelle keeleoskus ei vasta tööandja hinnangul nõutavale tasemele.

«Neile tehakse ettekirjutus sooritada eksam ja määratakse järelkontrolli tähtpäev - sõltuvalt pedagoogi keeleoskusest pool aastat kuni aasta. Seejärel minnakse uuesti kontrollima,» selgitas ta.

Kokku koostasid keeleinspektorid eelmisel aastal järelevalve käigus 2433 kontrollakti, neist 2248 juhul fikseeriti keeleseaduse nõuete rikkumine. Lisaks keeleoskuskontrollile hoidsid inspektorid tähelepanu all ka avaliku teabe keelsusnõudeid ning ametliku keelekasutuse kirjakeele normile vastavust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles