Romad soovivad endale Eestis tugikeskusi

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugikeskused kindlustaks lastele omakultuuri edendamise kõrval ka koolieelse ettevalmistuse.
Tugikeskused kindlustaks lastele omakultuuri edendamise kõrval ka koolieelse ettevalmistuse. Foto: Reuters / Scanpix

Põhja-Eesti Romade Ühingu juhi Roman Luti sõnul oleks mustlastele otstarbekas rajada


multifunktsionaalseid tugikeskusi, mis hõlmaks kõiki vanuserühmi ja kindlustaks lastele omakultuuri edendamise kõrval ka koolieelse ettevalmistuse.

Eestis elab hinnanguliselt 750-1500 romat, kes Luti sõnul tajuvad end ­sotsiaalselt tõrjutuna - romad tunnevad, et nende suhtes kehtivad stereotüübid ja eelarvamused, mis
teevad nende positsiooni tööturul võrreldes teistega halvemaks.

Samuti on Luti hinnangul lahendamata töötuse võtmeküsimus - romade haridus. «Lahendus oleks, kui romad saaksid senisest tunduvalt toekama koolieelse ettevalmistuse, mis arvestataks õppetöös roma lapse kultuurilist eripära,» selgitas ta.

Selleks olekski tema sõnul otstarbekas rajada tugikeskusi, mis vajadusel pakuks abi ka õpiraskustes kooliõpilastele ja neile lastele, kes millegipärast koolikohustust ei täida.

Elujõulise ja hästi toimiva tugikeskuse rajamiseks aga ei tohiks Luti hinnangul välismaiseid
eeskujusid mehhaaniliselt üle võtta, vaid kõiki küsimusi tuleks kaaluda kohalikke olusid arvesse võttes. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on käivitunud ka vastav uurimus.

Eesti romade hariduse ja tööhõivega seotud probleeme on oma raportis kritiseerinud ka Euroopa Nõukogu. Euroopa Komisjoni 2009. aastal läbi viidud eurobaromeetri uuringu
kohaselt tunnistas 12 protsenti eestlastest, et nende tuttavate ja sõprade seas on
romasid. Euroopa Liidu riikides keskmiselt oli see näitaja 17 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles