Poola presidendi kantselei avalikustas kõne, mille laupäeval traagilises lennuõnnetuses hukkunud president Lech Kaczyński pidi ette lugema Katõnis toimuval mälestusteenistusel.
Kaczyński soovis pidamata jäänud kõnes Katõni haava paranemist
12. aprill 2010, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kallid Katõni Perede esindajad. Daamid ja härrad. 1940. aasta aprillis tapeti üle 21 000 poola vangi NKVD laagritest ja vanglatest. Genotsiid pandi toime Stalini tahtel ja NSV Liidu kõige kõrgema juhtkonna käsul,» seisis pidamata jäänud kõnes, milles Kaczyński pöördus Katõni massimõrva ohvrite ühenduste esindajate poole, vahendas Poola raadio koduleht.
«Kolmanda Reichi ja NSV Liidu liit, Molotov-Ribbentropi pakt ja Nõukogude rünnak Poolale 17. septembril 1939. aastal saavutasid hirmutava haripunkti Katõni massimõrvaga. Mitte ainult Katõni metsas, vaid ka Tveris, Harkovis ja teistes tuntud ja tundmatutes hukkamiskohtades tapeti Teise Poola vabariigi kodanikke, kes moodustasid meie riikluse aluse ning teenisid vankumatult oma kodumaad.
Samal ajal küüditati sõjaeelse Poola idaosas tapetud tuhandete kodanike pered NSV Liidu sügavustesse, kus nende kirjeldamatud kannatused tähistasid Poola Kolgata teed itta.
Kõige traagilisem jaam sellel teel oli Katõn. Poola ohvitserid, vaimulikud, ametnikud, politseinikud, piiri- ja vangivalvurid tapeti ilma kohtupidamise ja -otsuseta. Nad langesid sõnulseletamatu sõja ohvritena. Nende mõrv oli tsiviliseeritud maailma seaduste ja konventsioonide rikkumine. Solvati nende väärikust sõduritena, poolakatena ja inimestena. Surmapaigad pidid igaveseks varjama tapetute surnukehasid ja tõde kuritöö kohta.
Maailm ei pidanud sellest teada saama. Ohvrite perekondadelt võeti ära õigus avalikuks leinaks ja oma lähedaste uhkeks mälestamiseks. Maapind kattis kuritöö jälgi ja vale pidi selle kustutama rahva mälust.
Kuritöö kavandajate vastu võetud otsus ja püüd varjata tõde Katõni kohta kujunes pärastsõjaaegses Poolas kommunistide poliitika aluseks - Poola Rahvavabariigi rajanud valeks.
See oli aeg, kui Katõni kohta tõde teadvad ja seda mälestavad inimesed pidid selle eest maksma kõrget hinda. Kuid tapetute lähedased ning teised julged inimesed hoidsid seda oma mälus, kaitsesid seda ja kandsid seda edasi oma järeltulijatele. Neil õnnestus Katõni mälestust säilitada kommunistmi ajal ja levitada seda vabanenud ja sõltumatus Poolas. Seetõttu võlgneme neile kõigile oma austuse ja tänu, eriti Katõni Peredele. Poola riigi poolt ma tänan teid siiralt, et oma lähedaste mälestust kaitstes õnnestus teil päästa oluline mõõde Poola teadvuses ja identiteedis.
Katõnist kujunes Poola ajaloo valulik haav, mis mürgitas kümnenditeks poolakate ja venelaste suhteid. Laseme lõpuks Katõni haaval paraneda ja armistuda. Me oleme juba teel selle suunas. Meie, poolakad, hindame, mida venelased on teinud viimastel aastatel. Me peaksime jätkama seda teed, mis toob meie riigid üksteisele lähemale ja me ei tohiks peatuda ega tagasi pöörduda.
Kõiki Katõni kuritööga seotud asjaolusid tuleb uurida ja need välja selgitada. Selleks, et Katõni vale igaveseks kaoks on oluline, et ohvrite süütust ametlikult kinnitataks ja kuritööd puudutavad dokumendid tehtaks kättesaadavaks. Me nõuame seda esmalt ohvrite mälestuse nimel ja austusest nende perekondade kannatuste vastu. Me nõuame seda ka ühiste väärtuste nimel, mis on vajalikud, et luua alus usaldusele ja partnerlusele kõigis Euroopa naaberriikides.
Avaldagem austust tapetutele ja palvetagem nende põrmudel. Au sangaritele! Olgu tervitatud nende mälestus!»