Juhtkiri: üheksa korda mõõda...

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünnivaludest üle saanud digiretsept põeb lastehaigusi.
Sünnivaludest üle saanud digiretsept põeb lastehaigusi. Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts
Digiretsept: pigem pikk üleminekuaeg kui vigane süsteem

Kui süsteemi või protsesse õigesti ei juhita, hakkavad needsinased süsteemid või protsessid end ise juhtima. Tagajärjed on ettearvamatud. Tänavu suure hurraaga käima lükatud digiretseptisüsteem kõlab nüüd vähemalt sama kurjakuulutava ämbrikolinana. Eriti kõnekas ja hoiatav peaks see kolin olema reformierakondlasest sotsiaalministri Hanno Pevkuri kõrvadele. Mäletatavasti tõi just IT-suutmatus kaasa selle, et tema erakonnakaaslasest eelkäija Maret Maripuu avalikkuse surve all poliitilise vastutuse võttis ja tagasi astus.

Praegune olukord on sellest kaugel, kuid tumedaid pilvi sotsiaalministeeriumi kohal on võimatu eitada. Pevkur, kelle suhtes avalikkus esialgu leebelt öeldes skeptiline oli, on näidanud end raskel ajal raskes ametis üsna heast küljest. Kuid minister peaks olema väljaütlemistes tähelepanelikum ja valmis tunnistama ka möödalaskmisi. Sama kehtib muidugi ka teiste vastutajate kohta.

Digiretseptiga seotud probleemid ei ole «mõningad tõrked», nagu haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov end ühes hiljutises usutluses väljendas. «Probleem on praegu ainuüksi raudvaras, tarkvara mured on lahendatud,» väitis sotsiaalminister. Apteekrite jutust selgub paraku, et pole siin veel lahendatud midagi.

Kuigi praeguseks on ravimeid välja ostetud ligi miljoni digiretsepti alusel (välja kirjutatud on ligi 1,5 miljonit digiretsepti), on kogu süsteem täiuslikkusest kaugel. Tunnised ja kohati pikemadki seisakud on andnud elektroonilistele meediakanalitele tublisti tööd, tekitanud peavalu apteekritele ning, mis peamine, ebameeldivusi ravimiostjale.

Need ebameeldivused võimenduvad seda enam, et oleme näinud ka digiretsepti meeldivaid külgi, kiirust ja mugavust. Täpselt samamoodi võimendub ses kontekstis pöördvõrdeliselt kiidulaul Eesti e-suutlikkusest. Maine on tähtis. Ei tohiks unustada, et Eesti pürib ELi infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks.

Eile sotsiaalministeeriumis tehtud otsus digiretseptiga jätkata on põhimõtteliselt õige, aga enne kui kiirkorras lisamiljoneid tuulutama asuda, tuleks vaadata, et raha seekord ka tõesti asja ette läheks.

Kujutage ette, kui linnavalitsus teataks sügisel ATVde hankest ja lükkaks pressiüritusel ühe parkimisplatsi kergest lumest tühjaks, kuulutades samas, et need väikesed masinad aitavad talvel linna korras hoida. Näib, et digiretsepti planeerijad on süsteemi koormust arvestades umbes samamoodi mööda pannud.

Mitte midagi ei juhtu, kui vana hea paberretsept veidi pikema üleminekuaja saab. «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika,» ütleb vanasõna, mida ministeeriumil ja haigekassal meelde tuletada tasuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles