Astronoomid avastasid retrograadse orbiidiga eksoplaneedid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomid avastasid retrograadse orbiidiga eksoplaneedid
Astronoomid avastasid retrograadse orbiidiga eksoplaneedid Foto: SCANPIX

Astronoomid avastasid meie Päikesesüsteemist väljapool 27 uut planeeti, millest kuue liikumissuund on tavapärasest erinev.

Nende planeetide orbiit on oma tähe pöörlemisele vastassuunas, kirjutab Times Online.

Meie Päikesesüsteemi planeetide orbiit on Päikese liikumisega samas suunas ehk kellaosutite liikumisele vastassuunas.

Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ühel tasapinnal ning kogu süsteemi liikumine toimuks nagu ümber ühise telje.

Teadlaste arvates võib uus avastus planeetide tekke senise teooria kahtluse alla seada.

Šotimaa St. Andrewsi ülikooli teadlased avastasid kuus eksoplaneeti, mille liikumisteekond on nende tähe liikumisega vastupidine.

«See avastus esitab levinud teooriale, et planeedid liiguvad oma tähega alati samas suunas, väljakutse. Lisaks oleme me liiga kinni meie Päikesesüsteemi mudelis,» sõnas astronoom Andrew Collier Cameron.

Käibel oleva teooria kohaselt on Päike ja planeedid ühtse päritoluga ehk arenesid koos neebulast. Selle tõttu järgivad planeedid ematähe liikumise suunda.

Uus avastus aga kinnitab, et see mudel ei kehti siiski kõikide tähesüsteemide kohta. Eriti veel nende kohta, kus leidub niinimetatud kuumi Jupitere ehk gaasihiiglasi, mis liiguvad oma tähele väga lähedal.

Cameron selgitas, et eksoplaneetide retrograadset orbiiti saaks seletada näiteks kaugemate kosmiliste objektide gravitatsiooniga.

Maa-sarnased planeedid ei suudaks aga oma tähele vastupidises suunas liikudes ellu jääda.

«Sellises kahes suunas liikuvate objektidega süsteemis oleks dramaatiliseks kõrvalefektikas see, et Maa suurused ja väiksemad planeedid pühitakse lihtsalt minema,» lisas Genfi ülikooli uurija Didier Queloz.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles