Riigikassa täitmise huvides tahab justiitsminister Rein Lang mitmekordistada kohtuasjadega seotud lõivud, mis muudab 2009. aastal kohtusse pöördumise inimeste jaoks kulukamaks.
Kohtuskäimine läheb kallimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõivude suurendamise ettepaneku kirjutas justiitsministeerium oma eelarveprojekti ning on koostamas ka vastavat riigilõivu, tsiviilkohtumenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seaduste ning äriseadustiku muudatuspaketti.
«Eelnõu lähtub suurel määral Euroopas levinud põhimõttest, et kohtumenetluse lõivud peaksid suurusjärgus katma õigusemõistmise kulud,» seisab rahandusministeeriumile saadetud eelarvetaotluses.
Eelnõu seadustamise järel peaks kohtuasjade toimingutelt riigile teenitav tulu kerkima uuel aastal võrreldes tänavusega 100 miljoni krooni võrra. Justiitsministeeriumi ametnikud polnud veel valmis eelnõu täpsemat sisu ja uute lõivude suurust tutvustama, sest tegu on töövariandiga.
Märkimisväärne tõus
Ent juba praegu võib öelda, et paratamatult saab lõivude tõus olema märkimisväärne. Näiteks 2008. aastal plaanib riik korjata justiitsministeeriumi haldusala puudutavatelt lõivudelt kokku 313 miljonit krooni, kuid suure osa sellest summast moodustab raha, mis saadakse äriregistri ja kinnistusraamatu toimingutelt.
Lang on üks väheseid ministreid, kes on ränkade eelarvedebattide ajal tulnud välja riigi tulude kasvatamise ideega. «Võib pidada loomulikuks, et kohtute 2009. aastal lisaks teenitav 100 miljonit krooni tuleb sihtotstarbeliselt justiitsministeeriumi valitsemisala kulude katmiseks,» loodab ministeerium seda raha endale.
Keskerakondlase Ain Seppiku hinnangul takistab lõivude kasvatamine selgelt inimeste põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse. «Mida sa kohtusse lähed, kui raha ei ole. Liiga suured lõivud võivad saada ka õiguskantsleri mureks,» märkis Seppik.
«Plaan on alatu veel seetõttu, et koalitsioonil pole selleks mandaati. Nii võetakse rahvalt tagasi seda, mida tulumaksuga neile alles jäetakse. Täpselt samuti tehakse trahvidega.»
Riigikogu õiguskomisjoni kuuluv Seppik pidas nii õiguslikuks kui rahaliseks nonsensiks mõtet suunata loodetavad 100 miljonit krooni otse justiitsministeeriumile. Selle rahaga tuleks võimulepet täita, suurendada kas või õpetajate palkasid, leidis ta.
«See ei ole seaduslik. Ei ole nii, et iga ministrist vürst saab oma vürstiriigis oma makse sisse seada,» arvustas ka üks rahandusspetsialist ideed teenida sel moel ministeeriumile lisatulu. Sihtotstarbeline on Eesti riigis sotsiaalmaks, mida tohib kasutada vaid pensionide maksmiseks ja inimeste ravimiseks.
Lang tahab hoopis lisaraha
Kütuseaktsiisi miljonid peavad minema suuremalt jaolt tee-ehitusse, kultuurkapitali eelarvet kosutavad aga kindlad protsendid maksumiljonitelt, mis kogunevad viinalt, sigarettidelt ja mängupõrgutelt.
Lang kuulub nende kuue ministri hulka, kes keeldusid oma tuleva aasta eelarvet rahandusminister Ivari Padari pakutud piirnumbri sisse viimast. Nõutud 1,7 miljardi asemel küsib ta ligi 1,8 miljardit krooni ning on esitanud lisataotluse 235 miljonile kroonile.
Justiitsministeeriumi eelarve üheks probleemsemaks kohaks on kujunemas kohtunike palgad. Kuigi parlamendierakonnad otsustasid kevadel loobuda palgasüsteemist, mis sidus mitmete ametiisikute ja ka riigikogu liikmete töötasud Eesti keskmise palgaga, on asi lahtine. Et asi on seadustamata, on ministeerium sunnitud arvestama ka tulevase kohtunike palgatõusuga.
Eelarvekava järgi kosub esimese ja teise astmete kohtute personalikulu uuel aastal 20 miljoni krooni võrra, jõudes 480 miljoni kroonini.
Lõivud praegu
• Tsiviilasjade puhul sõltub lõivu suurus n-ö hagi hinnast.
• Kui avalduse esitaja protsessib 10 000 krooni pärast, tuleb tal riigile maksta 750 krooni.
• 100 000 krooni puhul tuleb välja käia 5250 krooni ja poole miljoni puhul 22 750 krooni.
• Enam kui 11,5 miljoni kroonise hagi korral moodustab lõivu täismäär 1,5 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni.
• Avaldus hagi puhul, kus tsiviilasja hinda pole võimalik kindlaks määrata, maksab 200 krooni.
• Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks tuleb enne kaebuse esitamist tasuda riigile lõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamist taotletakse. Vastav summa ei tohi olla väiksem 80 kroonist.
• Mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kus taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, maksab 1000 krooni.