President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumisel USA välisministri Hillary Rodham Clintoniga, et NATO sekkus Afganistani, et sealt lahkuda.
Ilves: NATO sekkus Afganistani, et sealt lahkuda
23. aprill 2010, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Ilves rõhutas, et NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis kahtlemata saab toetuma kollektiivsele heidutusele ja kollektiivsele kaitsele, kujuneb ainult siis alliansi tegevusjuhiseks, kuid selle on juba eelnevalt omaks võtnud NATO kõik liikmesriigid.
«See tähendab väga tihedat konsulteerimist omavahel ja pika aja jooksul ning välistatud on nn viimase hetke kokkulepped ja kompromissid, mis kedagi ei rahulda,» ütles president Ilves.
Samas tõdes Eesti riigipea, et territoriaalkaitse NATO kontekstis tähendab seda, et oma kodanike ja oma riikide kaitse võib alata kaugemalt, mille üheks näiteks on Afganistani operatsioon.
Ühendriikide välisminister Hillary Clinton tunnustas Eestit küberkaitse teema tõstatamise ja sellega pühendunult tegelemise eest, mille tulemuseks on Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskus.
«Aga see, et on uued ja kaugemalt lähtuvad ohud, ei tähenda nagu kõik vanad ohud oleksid kadunud,» lisas president Ilves.
Kõneldes Afganistanist, pidas Eesti riigipea oluliseks, et koos sõjalise panuse suurendamisega kasvaks ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.
«Ainult nii - riiki sõna otseses mõttes ehitades - on võimalik saavutada olukord, kus Afganistani võimud suudavad ise olukorra üle valitsema hakata,» sõnas president Ilves. «NATO sekkumist iseloomustab üks kindel tunnus: alliansi kohalemineku eesmärk on lahkumine.»
Rääkides Ameerika Ühendriikide kohalolekust Euroopas, nentis Eesti riigipea, et kuigi probleemide lahendajana tuntud USA-le võivad Euroopa probleemid tunduda lahendamatutena, tuleb meil leida uusi tõmbepunkte oluliste liitlaste Atlandi-üleseks ühtesidumiseks.
«Nii nagu NATO vajab nüüd kaasajale enam vastavat juhtimisskeemi, vajavad ka Euroopa ja Ameerika Ühendriigid uut alust oma suhetele, kus paljud külmast sõjast pärit probleemid on raudse eesriide langemise järel edukalt lahendatud,» ütles president Ilves.
Eesti riigipea nimetas positiivseks, et USA-l õnnestus Venemaa tuua tagasi konstruktiivsemasse dialoogi, mille kinnituseks on hiljuti Prahas allkirjastatud START-leping.
«Loodan, et pragmaatiline, praktiline koostöö jätkub nii NATO ja Venemaa kui ka alliansi liikmete ja Venemaa vahel,» ütles president Ilves.
Iraani tuumaprobleemi puhul pidas Eesti riigipea tähtsaks, et rahvusvaheline kogukond mõistaks ühtmoodi selgelt: tuumarelv Iraani-taolise riigi käes on ohuks meile kõigile.
«Väga oluline oleks ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani hukkamõistev ja sanktsioone kehtestav resolutsioon, mille järel tuleb saavutada, et Iraan jääb oma ambitsioonidega üksinda kõigi vastu,» ütles president Ilves.