Rahandusminister Jürgen Ligi ehmatas eile hommikul valitsuse kabinetiistungil kolleege plaaniga vähendada lähiaastatel sotsiaaltoetusi ja soodustusi miljardite kroonide võrra.
Ligi ehmatas raha küsinud ministreid kärpekavaga
7. mai 2010, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse liikmetele jagatud dokument sisaldas ettepanekuid parandada eelarvepositsiooni aastail 2011–2014, sealhulgas järgmisel aastal 3,6 miljardi krooni ulatuses.
Rahandusministeeriumis ettevalmistatud abinõude seas oli näiteks tasuta koolitoidu ja õppetoetuste muutmine vajaduspõhiseks – kokkuhoid 150 miljonit krooni aastas.
Lastetoetuste ja üksikvanematoetuste vajaduspõhiseks muutmine, näiteks sidumine toimetulekutoetuse taotlemisega annaks rahandusministeeriumi ettepanekul aastas ligi 1,2 miljardit krooni säästu.
Ligi ütles Postimehele, et need ja teised eilsed ettepanekud olid tema rahanduspoliitiline vastus teiste ministrite lisataotlustele järgmise aasta eelarves, mida on esitatud kokku juba umbes 4,5 miljardi krooni eest.
«Ma ei ütle, et need ei oleks olnud head ettepanekud,» kinnitas ta. «Aga tegelikult valitsus ei taha selliseid asju saada eelarve lisataotluste vastu. Mul on nüüd läbirääkimised palju konkreetsemad ja lihtsamad – tulemus on see, et saan ülemäärased taotlused maha tõmmata.»
Postimehe küsimusele, kas see tähendab, et uut kokkuhoiukava ei ole tegelikult plaanis valitsuses heaks kiita, vastas Ligi, et veel kolmapäeval palunud peaminister Ansip teda nende ettepanekutega valitsusse üldse mitte tullagi.
«Lastetoetusi valitsus ei puutu,» kinnitas ta, märkides lisaks, et paljud plaanis kirjas olnud meetmed poleks pahad, kuid nende elluviimise asjus puudub kahjuks üksmeel.
Nagu sotsiaalminister Hanno Pevkur Postimehele ütles, ei näe ta mingit võimalust, et rahandusministeeriumi pakutud toetuste vähendamine sellistes summades ellu jõuab.
«Ei peaminister, mina ega ka haridusminister Lukas ei toetanud sellist mõtet,» sõnas ta. Pevkuri esitatud lisataotluse suurus on 0,9 miljardit krooni peamiselt töötutega seotud meetmeteks.
Ligi kavas seisis ka alkoholiaktsiisi uus tõus vähemalt inflatsiooni tempos. «Praegu seda ei tehta,» ütles Ligi.
Ka plaan kaotada enamik käibemaksusoodustusi vastab Ligi veendumusele, ent praegu sellele valitsuses ei vastatud.
Tulumaksusoodustuste ülempiiri alandamine 30 000 kroonile oleks Ligi hinnangul mõistlik, nagu ka eluasemelaenu intressi soodustuse kaotamine uutele laenuvõtjatele – kuid valitsusparteidel pole selles kokkulepet.
Ministeeriumi plaan pakkus veel näiteks erimärgistatud kütuse aktsiisimäära tõstmist ja selle kasutajate ringi kitsendamist.
Valitsus peab 2011.–2014. aasta eelarvestrateegia valmis saama mai lõpuks.