Kuhu kadus Jupiteri lõuna-ekvatoriaalvöö?

Jupiter Foto: SCANPIX

Teadlaste sõnul on Jupiteri üks tumedatest triipudest kadunud ning neil ei ole aimugi, mis seda põhjustas.

Tavaliselt on Jupiteril kaks tumedat ja laia vööd, millest üks on selle planeedi põhja- ja teine lõunapoolkeral, kirjutab scinecedaily.com.

Triibu kadumise tagajärjel näeb planeedi lõunapoolne osa ebatavaliselt «paljas» välja. Niinimetatud lõuna-ekvatoriaalvöö kadumise jälile jõuti hiljuti tehtud fotode abil.

Jupiteri lõunapoolset vööd nähti viimati 2009. aasta lõpul,  enne kui see planeet Päikesele nii lähedale liikus, et see vöö enam ei paistnud. Kui Jupiter aprillis uuesti nähtavale ilmus, polnud tumedast triibust enam jälgegi.

See ei ole esimene kord, mil see ekvatoriaalvöö kaob. Seda ei olnud ka 1973. aastal, mil NASA uurimislaev Pioneer 10 seda planeeti esimest korda lähedalt pildistas. Samuti ei olnud triipu ajutiselt näha 1990. aastate alguses.

Jupiteri tumedad ja heledad triibud moodustuvad planeedi ümber olevatest pilvedest. Heledate osade pilved on kõrgemal kui tumedate osade pilved.

Uurijate arvates võis lõuna-ekvatoriaalvöö kaduda selle kohale moodustunud heledate pilvede kihi tõttu. Kui heledaid pilvi pole, siis paistavad tumedad pilved.

Pole aga teada, mis mõjutab heledate pilvede tekkimist ja kadumist lõunapoolse ekvatoriaalvöö kohal.

Jupiteri atmosfääris on pidevad muutused tavalised. Teadlaste kinnitusel  on viimasel ajal Jupiteri teistes viirgudes ja laikudes samuti muutusi märgatud.

Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Ta asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa. Kogu planeet on vedelas olekus, keskmes on raudsilikaatidest tuum. Atmosfääri põhilised  koostiselemendid on  molekulaarne vesinik ja heelium. Heledad ja tumedad pilvevööndid tiirlevad ümber planeedi erineva kiirusega.

 

Jupiteri läbimõõt on 139 882 kilomeetrit, mass 371, 7 Maa massi ning keskmine pinnatemperatuur  miinus 120 kraadi.