Töötu talunik sai ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu endale töötukassalt kaela 50 000 krooni suuruse nõude.
Töötu mees sai töötukassalt kaela hiigelnõude
19. mai 2010, 20:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötuna arvel olevale Toomas Järgile (41) tõi mure kaela Mets-Mikita talu Munamäest kolme kilomeetri kaugusel Haanja looduspargis, kus tal tuli riigi nõudel talumaadel nurmesid niita, kuid mille eest makstud toetus saigi talle saatuslikuks, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
Alates 2005. aastast maksis riik Järgile aastas umbes 5000 krooni niitmistoetust. Kolm aastat hiljem avastas keskkonnamet, et Järgi nurmed ei ole siiski poollooduslik kooslus, mille korrashoiuks seadus lubab otse toetust maksta.
Samas soovis keskkonnaamet, et Mets-Mikita maad oleksid ikkagi niidetud ning seetõttu sõlmiti talunikuga selleks töövõtuleping.
Viimati allkirjastas Järg niitmislepingu keskkonnaametiga mullu augustis ning pidi saama 5,9 hektari niitmise eest 8881 krooni miinus maksud ehk umbes 5000 krooni kätte. Niinimetatud toetus kulus niitmisel kasutatud traktorisse kütuse kallamiseks.
Mullu oktoobris suunas Võru töötukassa töötuna arvel oleva Järgi tasuta keevitajate kursustele, mis kestsid kokku 360 tundi ehk kaks kuud.
Kui Haanja mees jaanuari algul järjekordselt töötukassas end möllimas käis tõmmati ta äkki liistule. Nimelt oli eelmise aasta lõpus tema arvele laekunud keskkonnaametilt 5000 krooni niitmistoetust.
Töötukassa tõlgendas laekumist kui tegelikult töötamise eest saadud tulu ning see andiski töötukassale õiguse nõuda mehelt tagasi kogu talle makstud töötuhüvitis ning tasuta saadud keevitaja kursuste maksumuse kokku üle 48 000 krooni.
Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa sõnul ei tee seadus vahet sellel, kas inimene töötab osakoormusega, täiskoormusega või on ta hõivatud lühi- või pikaajaliselt. «Aga töötuna ei ole õigust olla arvel inimesel, kes on tööga hõivatud,» nentis Aas.
«Ma ei tulnud sellepealegi, et see mingi töö tegemine on mul. No töö tegemine oli, aga mingit pettust ei tahtnud ma teha,» kinnitas Järg.
«Traagika seisneb selles, et see oli riigi tahe, et seal niidetaks ja mees lihtsalt tegi vea, et võttis selle ise ette,» tõdes Aas.
Keskkonnaameti asedirektori Leelo Kuke sõnul on selline juhtum esmakordne kui keskkonnaraha kulutamine sellise jama põhjustab.
Kuigi Järg tegi enda meelest kõik õigesti – kui riik ütles niida, siis niitis, kui riik ütles – mine täiendkoolitusele, siis läks - siis nüüd on ta selle kõige tagajärjel 50 000 krooni võrra vaesem. Kaks nädalat tagasi koostatud maksegraafiku alusel maksab ta võlga tagasi järgmised neli aastat.