Minister: võimalusi kodakondsusetuse kiirvähendamiseks pole

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodakondsustunnistused
Kodakondsustunnistused Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul ei ole Eesti riigil praeguse kodakondsuspoliitika juures suuri võimalusi suurendada määratlemata kodakondusega inimeste huvi sooritada Eesti kodakondsuseksam.

«Kui meie kodakondsuspoliitika jääb selliseks, nagu ta praegu on, siis ei ole võimalik suurt efekti määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähendamisel saavutada. Tegemist on inimestega, kellele on kodakondsuseksami tegemiseks põhiline takistus see, et nad ei ole võimelised eesti keele eksamit ära tegema. Nende inimeste hulk väheneb lihtsalt aegadega,» ütles Pomerants BNSile.

Siseministri sõnul väheneb määratlemata kodakondsusega inimeste arv kolme asjaolu tõttu.
«Esiteks nad surevad ära, teiseks, nad valivad mõne muu riigi, tavaliselt Venemaa kodakondsuse ja kolmandaks vähehaaval tehakse eksamid ära ja võetakse Eesti kodakondsus,» sõnas ta.

Pomerants märkis, et laste hulgas on selge suund määratlemata kodakondsuse vähenemisele ning praegu on alla 15-aastaste laste seas määratlemata kodakondsus suurusjärgus 2000 inimesel. Ta tõdes, et mitte-eesti peredesse sündivatele lastele kodakondsuse andmine on tehtud vanemate jaoks väga lihtsaks ning nende perede jaoks on loomulik valik võtta lapsele Eesti kodakondsus.

«Need, kes kodakondsuseksami sooritamisega ise hakkama ei saa, teavad, et nende laste jaoks on see parim võimalik lahendus. Ja inimesed ei mõtle ainult tänase kasu kategoorias, et kui oled halli passi omanik, siis on hea käia viisavabalt nii Euroopas kui ka Venemaal. Laste tulevik seotakse ilmselgelt Eesti riigiga ja ei mõelda ainult pragmaatilises kaubanduse kategoorias,» lausus siseminister.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Pomerantsi sõnul ei ole täna, ligi 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist, mingit põhjust hakata Eesti kodakondsuspoliitikat muutma.

«Me peame riigina määratlemata kodakondsusega inimestele meelde tuletama, et kodakondsus on inimesele hea võimalus, kuna nad on selle riigi oma koduks valinud. Ja uus põlvkond on valinud Eesti riigi. Ka kodakondsuse mõttes,» lausus ta.

Kodakondsuse saajate arv on Eestis viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Tänavu esimeses kvartalis andis valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 229 inimesele. Mullu samal ajal sai kodakondsuse 446 inimest.

Tänavu 1. aprilli seisuga oli Eestis kehtiv elamisluba või elamisõigus 103.800 määratlemata kodakondsusega inimesel.

Valitsus andis mullu Eesti kodakondsuse 1670 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel.

Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu 5502 inimese võrra. Kui mullu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 110.315 määratlemata kodakondsusega inimest, siis tänavu 1. jaanuaril oli kehtiv elamisluba või elamisõigus 104.813 määratlemata kodakondsusega inimesel.

Kodakondsuse andmine on Eestis viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2008. aastal andis Eesti kodakondsuse 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.

Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.

Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22.773 inimest.

1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22.773 inimest, 1995. aastal 16.674 inimest, 1994. aastal 22.474 inimest, 1993. aastal 20.370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu alla üheksa protsendi elanikkonnast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles