Juhtkiri: lõpuks miinustes
14. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läheb nii, nagu majandusanalüütikud on ennustanud ja ehk pisut kehveminigi: Eesti majandus näitab jätkuvalt langustrendi ning esimest korda viimase kümnendi jooksul on majanduskasv miinusmärgiga, võrreldes mullusega langes majandus tänavu teises kvartalis 1,4 protsenti.
Majanduslangus annab populistidele hea ajendi paanikat külvata ning ehk ka riigi reservide kallale minna.
Ehkki eelarveläbirääkimised on praeguse seisuga tulemusest veel kaugel, oleks see käik lühinägelik: reservid on mõeldud ettenägematute ränkade mõjude tasandamiseks.
Reservide kallale mineku õigustaja ütleb sisuliselt kogu rahva ees välja, et majanduse peamine tõde – selle tsüklilisus – tuleb ränga üllatusena.
Koos me tarbimiseufooria tekitasime ja koos peame selle tagajärgedega ka leppima. Gallupitest on juba näha, et suur osa eestimaalasi on pidanud oma elustandardis teatud järeleandmisi tegema ja ilmselt tuleb neid teha veel mõnda aega.
Postimees.ee eilsele küsitlusele vastanutest üle 60 protsendi tunnistas, et viimase poolaasta jooksul on nende pere majandusseis muutunud halvemaks. Tõsiste järeleandmistega peavad leppima nii leibkonnad, ettevõtted kui ka riik.
Seda võib teha lihtsal moel või raskel moel. Raskem viis on pead liiva alla peites kinnitada algul, et majanduslangus on sama hästi kui võimatu, selle kätte jõudes aga kinnitada, et see on üks äraütlemata tervislik nähtus, mis viib meid vaat et veelgi kiiremini viie rikkaima riigi hulka.
Teine viis on tunnistada, et rasked ajad on ees, palgatõusust peavad loobuma nii riigi- kui ka erasektori töötajad, töötute armee kasvab ning aasta pärast saame me oma palga eest märksa vähem asju kui täna.
Ning ajada sirgjoonelist eelarve- ja rahanduspoliitikat kõigist sellega kaasnevaist ebapopulaarseist otsustest hoolimata.
Et kõik võimupartnerid «kaotaksid» võrdselt, tuleks Reformierakonnal külmutada tulumaksu alandamise lubadus, sotsidel tulumaksuvaba miinimumi tõstmise plaan ning IRL võiks hetkeks kalevi alla panna lubadus kehtestada tulumaksuvabastus tulumaksuvaba miinimumi ulatuses alates esimesest lapsest.
Regionaal- ja rahvastikuministri väikese, ent paljuski sisutühja kontori võiks säästuelu ajal kinni panna. Mõned vabanevad miljardid aastas saaks suunata majanduselu turgutamisse.
Tuleb tunnistada, et odaval tööjõul ja sisetarbimisel põhinev majandus on muutunud kõlbmatuks ning mida varem ta hingusele läheb ja uue, suurt lisandväärtust tootva teadmistepõhise majandusmudeliga asendub, seda parem meile kõigile.
Vaid jooksvate kulude kärpimisele keskenduv valitsus peab pöörama terava pilgu tulevikku.