Mees tantsib nukuga

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoos: Grigori Švets partneriga.
Hoos: Grigori Švets partneriga. Foto: Vahur Laiapea

Üks väga eriline tantsulavastus jõuab täna publiku ette. Grigori Švets on 73-aastane Paide mees, kes mattis poolteist aastat tagasi oma naise. 40 päeva pärast tema surma ehitas Grigori elusuuruse nuku, pani talle kadunud kaasa rõivad selga ja läks nukuga pensionäride klubisse tantsima – sinna, kus ta käis oma naisega.



Sellisest ebatavalisest loost, millest on kirjutatud lehejuttegi, tõukub ka «Saime kokku Solenzaras» – tantsuõhtu mehe, naise ja nukuga; osalisteks Grigori, Ülle Toming, ansambel Pihlamari ja seesama Gri­gori ehitatud nukk. «See on nukk, mitte naine,» rõhutab Grigori. «Ma ei ole hull».

Idee Grigori Tallinna kutsuda ja temaga lavale minna tekkis pedagoog Ülle Tomingal, kelle käe all mees oma tantsuoskust viimistles. Tominga ja Grigori viis kokku dokumentalist Vahur Laiapea, kes väntab Grigorist filmi. «See räägib kaotusest ja leinast, nagu sellestki, et elu tuleb edasi elada ka pärast lähedase inimese lahkumist,» tutvustas režissöör sügisel linastuvat filmi.

Ka Grigori ise on seletanud, et nuku meisterdas ta lohutuseks – et matta töösse mure, mis abikaasa surmaga kaasas käis, aga ka igatsus. Pealegi ei tahtnud ta tantsida kellegi teisega. Surnuaial naise käest luba küsimas, enne kui ta nukuga välja läheb, käivat Grigori siiani.

Lavastust, mis on pealkirja laenanud populaarsest laulust «Solenzara» – eesti keeles on selle kuulsaks laulnud Kalmer Tennosaar –, tantsitakse vaid üks kord, täna kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi saalis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles