Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatava Dmitri Savinsi sõnul oli kuritegu planeeritud lunaraha pärast ja operatsiooni tellijaks oli Eesti ärimees Eerik Niiles Kross.
Arctic Sea arvatav kaaperdaja: ettevõtmise tellis Eerik Niiles Kross
11. juuni 2010, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei tea, kuidas seda tõendada, aga tellijaks oli Eestis elav ärimees Eerik Niiles Kross, endine riigiametnik. Ta osales erinevates projektides, mis on olnud seotud nafta ja gaasiga, ehitas pansionaate.»
Krossi nimi on kirjas Savinsi ülestunnistuses, mis loeti täna ette Moskva linnakohtus, vahendas Interfax.
Kross ütles Postimees.ee'le, et pole ise Vene infoportaalides leviva väitega tuttav, sest saabus just Tallinna lennujaama. Savinsi väidetest kuulis ta alles ajakirjanikult ega osanud seda kommenteerida.
Savinsi jutu järgi oli ettevõtmise teiseks tellijaks Saksamaa ettevõtja Sergei Demtšenko, vahendas RIA Novosti.
Vene prokuratuuri uurimiskomitee ametliku esindaja Vladimir Markini sõnul hakkavad uurijad kontrollima Dmitri Savinsi väiteid Arctic Sea kaaperdamise tellinud isikute kohta.
Kriminaalasja uurimise käigus andis Savins tunnistusi Krossi ja Detšenko kohta ja Markini sõnul kinnitas arvatav kaaperdaja oma juttu ka kohtus.
Savinsi väitel oli esialgu planeeritud nii, et kaaperdamises osalenud mehed pidid saama 10 000 eurot (156 500 krooni) ja tema kui organisaator 100 000 eurot (1,56 miljonit krooni). Hiljem vähendati nn honorari summat kaks korda.
Süüdistaja nõuab Savinsi karistamist 9-aastase vangistusega range režiimiga koloonias.
Puidulastiga Arctic Sea lahkus Soomest Pietarsaarist 22. juulil 2009 ja pidi plaani järgi jõudma Alžeeriasse Bejaïa sadamasse 4. augustiks. Tegelikult jõudis last sihtkohta kolm ja pool kuud kavatsetust hiljem.
Omapärane sündmustejada sai alguse aga 24. juulil Läänemerel, kui Rootsi territoriaalvetes astusid laeva pardale 8 väidetavat piraati. Siis võeti Soome telefonikõne, kus omanikfirmalt pressiti välja raha.
Moskva Basmannõi kohus pikendas 14. mail kuue kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatava mehe vahi all pidamise aega kolme kuu võrra kuni 18. augustini.
Eesti kodaniku Jevgeni Mironovi vahi all pidamise aega pikendas kohus 18. augustini juba 7. mail.
Mai alguses mõistis kohus piraatluses süüdi ja määras viieaastase vangistuse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatud Tallinna elanikule Andrei Lunevile. Tegemist oli esimese süüdimõistmisega kaaperdamise kohtuasjas.