Esmaspäeval heisatakse Eesti lipud leinalipuna

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leinalipuna heisatud Eesti riigilipp.
Leinalipuna heisatud Eesti riigilipp. Foto: Peeter Langovits

Esmaspäeval, 14. juunil on lipupäev, leinapäeva puhul heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.

Eesti lipu võib heisata ka kõikidele elu, äri- ja büroohoonetele, vahendas valitsuse pressiesindaja.

Leinapäeval sinimustvalge lipu heiskamisel leinalipuna mälestame neid inimesi ja peresid, kes ööl vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massiküüditamisel arreteeriti ja viidi Venemaale.

Küüditatuist vaid vähestel õnnestus naasta oma kodumaale. Leinapäeval heisatakse Eesti lipp leinalipuna: selleks tõstetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seejärel langetatakse poolde masti nõnda, et lipu alumine äär asetseks masti keskel. Leinalipu langetamisel tõstetakse lipp esmalt mastitippu, seejärel lipp langetatakse.

Seinalipule kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint. Leinalindi lehvivad otsad ulatuvad lipuvälja lehviva servani. Lipupäeval Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles