President Toomas Hendrik Ilves rõhutas täna juuniküüditamise mälestusüritusel peetud kõnes, et okupatsioonivõim ei suutnud eestlasi murda ning selle tegusid ei tohi kunagi unustada.
Ilves: okupatsioonivõim osutus nõrgemaks meie mälust ja lootusest
14. juuni 2010, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna öösel, 69 aastat tagasi, taoti tuhandetele koduustele üle Eesti. Anti veidi aega asjade pakkimiseks, lahutati pered ning seejärel algas pikk teekond tundmatusse. Paljudele küüditatuist ei saanud osaks õnne kodumaale naasta,» kõneles president Toomas Hendrik Ilves täna leinapäeva tseremoonial Tallinnas.
«Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim viis Eestist, Lätist ja Leedust ühe ööga tundmatusse 45 000 inimest. 45 000 erinevat elu ja saatust. Tuhandete emade ja isade, laste ja koolikaaslaste, sõprade ning naabrite saatust.
Paljudele neist jäi see öö viimaseks hetkeks koos oma armastatutega. Paljudele neist jäi pilk loomavaguni trellitatud aknast viimaseks pilguks oma kodumaale.»
Ilvese sõnul püüdis okupatsioonivõim ühe ööga paisata kolm rahvast igavesse hirmuöhe. «Ta püüdis hävitada meie lootuse ning meie kodanikujulguse, kiskuda välja meie iseolemise tahte.
Aga okupatsioonivõim osutus nõrgemaks meie mälust ja lootusest. Sest meie mälu hoidis alal iseseisvuse ideed, andis lootust ega lasknud meil kaduda,» kõneles president.
Ta rõhutas, et me ei tohi unustada kõike seda, mis Eestis okupatsioonide ajal tehti. «Me ei või sulgeda silmi massimõrvade, küüditamiste, looduse hävitamise ning ka meie vaimu moonutamise ees.
Kes seda eitavad ega taha mäletada, need kardavad tõtt. Nad sõimlevad ja ähvardavad, aga tegelikult nad kardavad,» rääkis Ilves ja lisas, et mäletamine on meie kõige suurem austusavaldus kõigile 14. juuni öö ohvritele, purustatud saatustele, elamata jäänud eludele, sündimata lastele.
«Eesti kaotas okupatsioonide ja sõja tõttu palju inimesi. Aga Eesti jäi alles. Meie vaenlased, kes püüdsid maailma jagada, on maailmakaardilt pühitud.»
Ilves rõhutas, et leinapäeval peame ennekõike mõtlema sellele, kuidas vältida niisuguste kuritegude kordumist Eestis, Euroopas ja kogu maailmas.
«Me peame mõistma, et see ohvriterohke aeg sai võimalikuks ainult selletõttu, et maailm talus ja leppis totalitaarsete võimudega. Sest tol ajal valisid demokraatlikud riigid niinimetatud pragmaatilisuse ega seisnud totalitarismi vastu, kuni oli liiga hilja.»
«Täna mälestame kõiki meie kaasmaalasi, kes kannatasid võõrvõimude omavoli ja totalitaarsete režiimide kuritegude käes. Mälestame neid, kes puhkavad võõras mullas, kodumaalt kaugel. Ning avaldame sügavat austust kõigile, kes sellest ränkraskest töölaagrite põrgust on läbi tulnud, kandes südames Eestit,» lõpetas president oma kõne.