Venemaa sõjaline rünnak Gruusia vastu sunnib NATOt nüüd tõsiselt üle vaatama Baltimaade ja teiste Ida-Euroopa uusliikmete kaitsmise plaane, mis siiani olid Moskvaga suhete hoidmise nimel üsna leebed.
Gruusia sõja tõttu mõtleb NATO tõsisemalt uusliikmete kaitsmisele
19. august 2008, 20:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alates sellest, kui allianss hakkas kümme aastat tagasi laienema, pole ta teinud mingisugust kaitseplaneerimist võimaliku sõjalise ohu vastu, mida Venemaa kujutab tema uusliikmetele Kesk- ja Ida-Euroopas või Baltimaadele,» paljastas julgeolekuanalüütik Ronald D. Asmus Wall Street Journalis. «Me oleme omal algatusel sellistest sammudest hoidunud osaliselt selleks, et tõsta Venemaa usaldust. Uued liikmed on selle üle kibedalt kurtnud.»
Asmuse hinnangul peab allianss astuma nüüd oma kaitseplaneerimises märksa otsustavamaid samme. Samasisulist mõtet pole neil päevil mõlgutanud sugugi mitte ainult tema, vaid väidetavalt liiguvad sellised ideed ringi ka NATO peakorteris.
Välisminister Urmas Paeti sõnul tänasel Gruusia olukorrale pühendatud erakorralisel kohtumisel otseselt Venemaa naabruses asuvate NATO riikide senisest tõsiseltvõetavamat relvastamist ei arutatud.
«Paaris sõnavõtus nimetati, et võib-olla tuleks tulla tagasi ühele või teisele riigile kaitseplaanide tegemise juurde, aga see on rohkem kaitseministrite kohtumine,» märkis ta. «Iseenesest see teema susiseb,» tunnistas Paet.