Tänasest läksid advokatuuri juhatuse otsusel riigi õigusabi tasumäärad üle ajatasu süsteemile, kus pool tundi maksab 250 krooni.
Advokatuur hakkab riigilt tunnitasu võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajatasu peaks advokaate motiveerima käsile võtma keerulisemaid menetlusi. Seni maksti advokaatidele riigi kulul eraisikutele või juriidilistele isikutele osutatava õigusteenuse eest niinimetatud segasüsteemi alusel, kus osa tasusid maksti välja ühikuhinnaga, osa vastavalt kulutatud ajale.
Ühikuhind (näiteks teatud summa ühe menetlustoimiku eest) ei arvestanud asja keerukust ega palju sellele sisuliselt aega kulutati. Segasüsteem polnud advokatuuri sõnul selgelt enam jätkusuutlik.
Advokatuuri esimees Toomas Vaher märkis, et tasumäärade muutmisega saab advokaadile riigi õigusabi osutamise tasu viia vastavusse tegeliku töömahuga.
«Viimastel aastatel kehtinud, ühikuhindadel põhineva süsteemi suurim puudus on see, et teatud ülesannete korral saavad võrdset tasu nii mahuka kui ka vähem mahuka ülesande täitnud advokaat,» lisas Vaher. Tema sõnul peaks õiglasem ressurssi jaotus motiveerima advokaate sisulisemalt ja paremini omi kliente abistama.
Advokatuuri juhatuse hinnangul ei ole põhjendatud erinevate tasude maksmine sõltuvalt asja liigist. Kuna olenemata asja liigist peab olema tagatud professionaalne õigusabi, peab advokatuuri juhatus vajalikuks liikuda kõikide õigusabi liikide võrdse tasustamise suunas. Nii maksabki riigi õigusabi 250 krooni poole tunni eest olenemata asja liigist.
Kriminaalasja menetluseelsetes toimingutes osalemise eest ei tohi advokaat riigi õigusabi raames esitada suuremat arvet kui 750 krooni toimingu eest. Kriminaalasja kohtuliseks üldmenetluseks ettevalmistamise hinna piirmäär on 3000 krooni, lihtmenetluseks ettevalmistamise piirhind 1000 krooni.
Käesolevaks aastaks riigi kulutusi ajatasu kasutuselevõtt ei suurenda. Sellisele järeldusele jõudis advokatuur viimase kolme aasta kulude analüüsi tulemusena.
Riigi eraldis riigi õigusabile on sel aastal ligi 47 miljonit krooni. See sisaldab nii õigusabi osutamise eest väljamakstavat summat kui õigusabi osutamise korraldamiseks vajaminevaid summasid.
Samas tuleb advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi sõnul silmas pidada, et valdkond on jätkuvalt alarahastatud ning tulevikus peab riigi õigusabi rahastamine suurenema.
«Loodame, et riigil läheb paremini ning selline oluline valdkond leiab senisest suuremat tuge. Samm-sammult, aga kindlalt tuleb selles suunas igal juhul liikuda,» rääkis ta.
Järgmiseks aastaks on advokatuur taoltenud üldsummana 60 miljonit krooni.
Möödunud aasta 1. juulist vähendati riigi õigusabi kuludeks ettenähtud eraldist nii, et tasud vähenesid aasta lõpus poole võrra. Raha äravõtmist põhjendati riigi raske majandusliku olukorraga ning selle alusel tehtud riigieelarve kärbetega. Tasud on sel tasemel püsinud tänaseni.
«Alates 1. juulist olukord selles osas paraneb, sest oleme kulutusi prognoosides ning tehes olnud väga konservatiivsed ja kokkuhoidlikud ning selle alusel on muudatus ka võimalik,» kommenteeris Voltenberg.
«Eestis on seadusega loodud võimalus saada õigusabi riigi kulul ning viimased aastad on näidanud, et nõudlus riigipoolse õigusabi ehk n-ö tasuta advokaadi järele on kasvanud,» ütles advokatuuri esimees Toomas Vaher. Ta tõi näiteks keerukad ja suurema ajakuluga tsiviilasjad, milles paljud inimesed advokaatide abi vajavad. Ajatasu peaks Vaheri sõnul väärtustama sisulist tööd mitte ainult istungil osalemisel, vaid ka asja ettevalmistamisel.
Advokatuuri juhatus võttis otsuse vastu 15. juunil ning tehti samal päeval teatavaks ka kõigile asjasse puutuvatele osapooltele.
Ajatasu süsteemile ülemineku korral saavad menetlejad ja kohtunikud advokaadi esitatava tasutaotluse läbivaatamisel võtta arvesse asja kaalukust ja mahtu. Kui selgub, et advokaat ei olnud asja piisavalt ette valmistanud või tasutaotlus ei vasta asja mahule ja keerukusele, saavad kohtunikud arvestada seda tasu suuruse määramisel, samuti on teatud toimingute puhul ette nähtud tasude maksimaalsed piirmäärad.
Advokatuuri juhatuse hinnangul aitab taoline süsteem parandada riigi poolt finantseeritava õigusabi kvaliteeti.
Riigi õigusabi (RÕA) seaduse alusel on taolise õigusabi korraldamine advokatuuri ülesanne. Advokatuur kehtestab RÕA osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning RÕA osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.