2009. aasta eelarvega vaeva nägev valitsus on valiku ees, kas minna edasi riigikassast miljardeid kroone hammustava maksureformiga või peatada oma valimislubaduste elluviimine.
Maksureform ootab stopptuld
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal teelahkmel seisti ka juuli keskel, mil otsustati jätta tulumaksuseadus rahule ja lõigata kulutusi maha mujalt. Praegu on riigi rahaline seis aga lausa katastroofihõnguline.
Olukorras, kus ministrid küsisid eelarve üheksa miljardi krooniga lõhki ning tulekul on inimeste lauskoondamised ja isegi lastetoetuste kärped, on maksulanguse peatamisega nõus nii sotsid kui ka Isamaa ja Res Publica Liit.
«Maksureformi edasilükkamisele meil alternatiivi pole,» teatas sotsiaaldemokraatliku erakonna üks liidreid Eiki Nestor, kelle väitel ei saa rahvast madalate maksudega hullutada.
Maksuteema avamiseks on valmis ka IRL, kelle poliitikud valivad rohkem sõnu. «Muidugi võiks läbi vaadata maksumuudatuste paketi, mis on lähiaastateks kokku lepitud ajal, kui eelarvelaekumiste drastilist vähenemist ette ei nähtud,» ütles haridusminister Tõnis Lukas eile pressikonverentsil.
Retoorika maheneb
Lukase sõnul peab riik täitma oma põhifunktsioone, milleks võib kas või ajutiselt loobuda mõnest maksulubadusest. Oma põhilubaduse kaitsel on ikka reformierakondlased, kuid nendegi retoorika on mahenemas.
«Minu meelest tuleb kindlasti edasi minna ka tulumaksumäära alandamisega. See on asi, mis hoiab meid konkurentsis,» ütles peaminister Andrus Ansip läinud nädalal. Näiteks tõi ta Soome kava langetada majanduse elavdamise nimel tulumaksu 1,1 miljardi euro võrra.
«Eestis millegipärast vaadatakse seda kui majandusest lahus seisvat erakonnapoliitilist sammu,» lausus Ansip. Samas on maksud ka puhas parteipoliitika, sest võimuleppesse surus Reformierakond tulumaksu iga-aastase languse, sotsid tulumaksuvaba määra tõusu ning IRL esimese lapse maksusoodustuse.
Nestori pakutud kompromiss nülib kõikide erakondade soove. «Tuleks vastu võtta seadus, kus maksuprotsendi vähendamine ja maksuvaba määra tõus lükkuvad edasi. Soodustus ühe lapsega peredele kehtiks küll aastal 2008, aga mitte aastatel 2009 ja 2010,» osutab ta sellele, et petta ei tohi inimeste õigustatud ootusi.
Tagasilöök aastateks
Jaanuarist kehtib maksumuudatus, mis annab vanematele 2009. aasta kevadel pere esimeselt lapselt tagasi maksuvaba miinimumiga võrdse summa. See viib aastas eelarvest miljard krooni.
Nestori lahendus kingiks 2009. aastal eelarvele 1,5 miljardit krooni ja 2010. aastal
2,5 miljardit krooni. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi kinnitas nädala eest, et maksureformi seiskamine ei ole kavas, sest on ka teisi valikuid.
«Probleemi see tegelikult ei lahenda. Seejuures tuleb tulumaksu alandamist, maksuvaba miinimumi tõstmist ja esimese lapse maksuvabastust maksupaketina koos vaadata,» leidis Ligi. Tema sõnul on eesmärk ikkagi tasakaalus eelarve.
SDE aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul pole mõtet alandada tulumaksu, mis paneb avaliku sektori löögi alla.
«Koondamine annab tagasilöögi paljudeks aastateks. Tugevad tegijad ei tule enam avalikku sektori, kus on koondamised õhus,» rääkis ta.
Esmaspäeval võib aga valitsus olla veel enam nurka aetud looma rollis. Tõenäoliselt tõmbab siis avalikustatav majandusprognoos koomale nii riigi tulusid kui ka 96,3 miljardi krooni suuruseks kavandatud eelarve.
Ranitsatoetuse hülgamine nõuab seadusemuudatust
Õigustatud ootus on olnud maksuvaidluste üks trumpe. Just Reformierakond on osutanud tõigale, et kuna maksulangus on raiutud seadusesse, tähendaks asja seiskamine inimeste lootuste petmist. Sama argument ununes aga siis, kui otsustati jätta lapsed 450-kroonise ranitsatoetuseta, mis annab uuel aastal 75 miljoni krooni eest kokkuhoidu.
Riik on aastaid maksnud kõigile õpilastele kooliaasta algul toetust, et kergendada koolitarvete ostmise koormat. Selleks kohustab riiki ka kehtiv seadus.
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg nimetas valikulist õigustatud ootustele rõhumist küüniliseks tegevuseks.
«See on lausdemagoogia. Ka inimestel, keda ootab koondamine, on õigustatud ootus edasi töötada ja palka saada,» arvustas Kreitzberg. «Asi ei ole ainult rahas.
See on sedavõrd märgilise tähendusega, kui me lähme laste toetuse kallale. Me õõnestame oma väikese ühiskonna alustalasid ja ütleme, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab. See on ka opositsiooni põllu väetamine kõige paremate väetistega,» tunnistas ta.
Võimuliidul tuleb peagi riigikogus kinnitada seadus, mis selle toetuse ära nullib. Tallinlanna Karmen Riigov, kes saadab peagi oma poja Raoul Rocco 1. klassi, ütles, et 450 krooni oli kindlasti abiks, kuna selle eest sai päris palju koolitarbeid osta.
«Väljaminekud on suured, sest osta tuleb ka uued riided. On kahju, et see toetus ära jääb. Aga lapsed on perele rõõmuks ja siin ei saa riigile loota,» rääkis Riigov. (PM)