Septembrist hakkavad kehtima uued toitlustamisnõuded lasteaedadele ja koolidele, mis on küll tervislikumad, kuid muudavad suure tõenäosusega toidulaua kulukamaks ning harjumuspärastest makaronidest ja vorstisaiadest saab haruldus.
Lasteaiad pole kiirtoidust loobumiseks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sipsiku lasteaia koka Ene Pardeli ja majandusjuhataja Siiri Kingsepa sõnul muudavad uued toitlustamisnõuded lasteaia elu raskemaks, sest nuputamist, kuidas õiget kalorite hulka või toidu tellimust täpselt välja arvutada, on päris palju. «Nõuda ju võib, aga reaalselt on seda elus raske korraldada,» tõdes Kingsepp.
Näiteks tõi Kingsepp selle, et septembrist ei saa enam menüüs kirjas oleva rosinasupi asemel pakkuda leivasuppi, sest see lööks kalorihulga segamini. Samuti on probleemiks see, et lasteaias muutub laste arv paratamatult pidevalt ja toitu jääb puudumiste tõttu üle.
«Kui mõni laps jääb tulemata ja 200 grammi liha on üle, siis on selge, et sügavkülma seda seisma ei jäta,» rääkis Pardel. «Ikka jagatakse see lihahulk laste vahel ära.» Kalorihulk on aga juba lõhki.
Samuti rääkisid lasteaiatöötajad, et toitlustusnõuetest kinnipidamine nõuab koostööd ka lastevanematega. «Kui kodus puuduvad tervislikud söömisharjumused, siis lasteaed ei suuda lapsi ümber kasvatada,» möönis Kingsepp.
Lapsevanem ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Jarno Habicht pidas toiduettekirjutusi mõistlikeks. «Käies Pärnu või Pirita rannas, näeme, et ülekaalulisus on kasvanud ja seepärast on toitumisharjumustele tähelepanu pööramine oluline,» leidis ta.
Kool ja lasteaed mängivad mehe sõnul lapse elus tähtsat rolli ning kui lasteaias räägitakse õigest toitumisest, jõuab see kunagi ka kodulauale.
Harjumaal asuva Tabasalu Tibutare lasteaia juhataja Lea Treiberg tõdes, et kuigi uute nõuete kehtima hakkamiseni on jäänud vähem kui paar nädalat, on teadmised sellest, mida lastele söögiks võib ja peab pakkuma, puudulikud.
«Tavaliselt oleme saanud brošüürid, kus kirjas näidismenüü koos retseptidega, varem kätte, aga seni kahjuks veel mitte,» märkis ta.
Treibergi sõnul on teada see, et makaronitoitude ja poolfabrikaatide hulka laste toidus tuleb oluliselt piirata. «Ega see polegi vale, sest kodus söövad lapsed viinereid ja kalapulki isegi liiga palju,» leidis Treiberg.
Ta lisas, et tema teada peab uus menüü koosnema senisest enam puu- ja juurviljadest. «Võimalik, et paljudele lastele, kes on kodus harjunud kiirelt valmivaid toite sööma, on juurviljad, supid ja pudrud esialgu harjumatud, aga meie kogemus näitab, et hiljem hakkavad nad ka kodus neid toite ise nõudma,» rääkis Treiberg.
Treibergi sõnul pole kahtlustki, et laste toidulaua tervislikumaks muutmine on positiivne. «Ma ei ütleks, et lapsed on ülekaalulisemaks muutunud, aga allergiaprobleeme on küll paljudel,» nentis ta.
Samas võivad uued nõuded kaasa tuua toiduraha suurenemise lapsevanematele. «Vaatame, kuidas esimene kuu läheb, ehk siiski ei pea hinda tõstma,» arutles Treiberg. Tibutare lasteaias on praegu päevane toiduraha 18 krooni. Treibergi sõnul teab ta aga lasteaedu, kus päevas võetakse söögi eest 25 krooni ja kavatsetakse seda uute nõuete tõttu veelgi tõsta.
Siiski on ta pigem nõuete karmistamise poolt, sest soovituslikult on need varemgi kehtinud, kuid tegelikkuses on kokkuhoiu nimel paljud lasteaiad läinud üha rohkem üle kiirtoidule ja krõbinatele.
Uued nõuded on paika pandud sotsiaalministri määrusega. Ministeeriumi pressiesindaja Eli Lillese sõnul oli määrus vajalik, sest soovituslikke nõudeid paljud koolid ja lasteaiad ei järginud. Kuidas mõjutavad uued nõuded toidu hinda, sõltub ministeeriumi hinnangul sellest, kuivõrd kohalikud omavalitsused lisakulu kompenseerivad.
Näiteid menüü koostamise nõuetest
• Suitsutatud, tugevalt soolatud, vinnutatud ja vürtsitatud toite noorematele ei pakuta.
• Makarontooteid pakutakse põhitoidu lisandina mitte rohkem kui kaks korda nädalas.
• Köögivilju (v.a kartul) pakutakse iga päev.
• Värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks kord nädalas.
• Liha või linnulihaga (soovitatavalt nahata) toitu pakutakse vähemalt kaks korda nädalas.
• Viinereid, keeduvorsti, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid ei soovitata pakkuda rohkem kui üks kord kuus.
• Majoneesi ning majoneesil põhinevaid kastmeid võib kasutada väikestes kogustes ning mitte sagedamini kui kolm korda kuus.
• Magustoiduks ei pakuta maiustusi nagu närimiskumm, puuvilja- ja müslitahvlid, kompvekid.
allikas: Riigi Teataja