Kui praegused nõuded ei käsi küttekoldeesist põrandat kaitsvat plaati püsivalt kinnitada, siis ilmselt sügisest jõustuva määruse järgi peab see olema kinnitatud.
Seadus käsib kaminaesise katte püsivalt kinnitada
3. juuli 2010, 23:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määruse eelnõu seletuskirja järgi tuleb põlevmaterjalist põrand küttekolde ees kaitsta mittepõlevast materjalist kattega, mis tuleb püsivalt kinnitada.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste kinnitusel on praktikast teada juhtumeid, kus aktiivselt kasutatava küttekolde ette pannakse maha plekitükk või klaasplaat ainult hetkeks kui inspektor tuleb kontrollima. «Ohutuse tagab aga ainult pidevalt olemasolev mittepõlevast materjalist kate põlevmaterjalist põrandal, seetõttu on ette nähtud ka katte püsiv kinnitamine. Lahtiselt küttekolde ees olev kattematerjal ei taga ohutust, kuna see võib ka juhuslikult paigast ära nihkuda,» selgitas Laaniste.
Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja sõnul on kate vajalik, sest kaminast või ahjust võivad sädemed või söetükid välja kukkuda ja sellest tulekahju põhjustada. «Kui kaminat kasutatakse harva, siis võib juhtuda, et katet ei viitsitagi paariks tunniks välja otsida ja sinna ette panna ning ka selline käitumine on väga ohtlik,» lisas Raja.
Priit Laaniste lisas, et samas näeb ka küttesüsteemide standard ette mittepõlevast materjalist katte paigutamise küttekolde ette, ning see on üks osa küttesüsteemi ehitamisest, mitte täiendav tuleohutusnõue.
Katte olemasolu kontrollimise kohta märkis Laaniste, et riiklik järelevalve keskendub probleemsetele kohtadele ning kui on kindlalt teada, et küttekollet ei kasutata, siis ei ole sellega ka tuleohutusalaseid probleeme ja rikkumisi ei hakata otsima. «Nii näiteks on ka kohustus puhastada ainult kasutatava küttekolde korsten üks kord aastas,» täpsustas ta.
Määruse «Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded» kehtestab siseminister riigikogus vastu võetud tuleohutuse seaduse põhjal, mille jõustumine on paika pandud 1.septembriks.
Määrus on saadetud kooskõlastusringile ning probleemide ilmnemisel saab sinna veel parandusi teha.