Prahas meenutati 1968. aasta Nõukogude armee sissemarssi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhi kunstniku David Cerny 1968. aasta Praha sündmuste meenutuseks valminud taies, mis kujutab endast osa roosaks värvitud Nõukogude armee tankist.
Tšehhi kunstniku David Cerny 1968. aasta Praha sündmuste meenutuseks valminud taies, mis kujutab endast osa roosaks värvitud Nõukogude armee tankist. Foto: Reuters / Scanpix

Eile meenutati nii Tšehhis kui ka Slovakkias 40 aasta möödumist Nõukogude armee sissetungist toonasesse Tšehhoslovakkiasse, et suruda maha sealse valitsuse katsed reformida sotsialismisüsteemi.


Tšehhi peaminister Mirek Topolanek ja ta Slovakkia kolleeg Robert Fico asetasid eile Prahas pärja nende 108 inimese mälestuseks, kes hukkusid 1968. aasta augusti sündmuste ajal, teatab Radio Netherlands.


Venemaal 1968. aasta sissetungi Tšehhoslovakkiasse ei meenutatud, vaid föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov ütles, et see operatsioon oli viga.


Tšehhi rahvusmuuseumis avati 1968. aasta sündmusi meenutav näitus ja Praha kesklinna paigaldati kohaliku kunstniku taies, mis kujutab roosaks värvitud fragmenti Nõukogude tankist.


Eile 40 aastat tagasi tungisid Nõukogude Liidu väed koos Poola, Ungari ja Saksa DV üksustega Tšehhoslovakkiasse, et suruda maha sealse valitsuse poolt algatatud liberaalsed reformid.

Sotsialismileer kartis, et Tšehhoslovakkia muutused kanduvad ka teistesse sotsmaadesse ning seetõttu saadeti Tšehhoslovakkiasse 4600 tanki ning 165 000 sõdurit, kirjutab vikipeedia.

Invasiooni tulemusel vangistati Tšehhoslovakkia peaminister Alexander Dubcek ning kogu valitsus tagandati. Operatsiooni tagajärjel hukkus 108 inimest.

Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tšehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini. NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles