Eelmise rahvaloenduse ajal jäi tõenäoliselt üsna palju inimesi üle lugemata, mistõttu võib järgmisel aastal tulev uus rahvaloendus vastupidi ootustele Eesti ametlikku rahvaarvu isegi suurendada.
Eesti rahvaarv võib osutuda arvatust märksa suuremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2000. aastal ning siis saadi rahvaarvuks 1 372 000. See oli ehmatav vähenemine pärast 1989. aasta rahvaloendust, kui Eestis loeti kokku üle pooleteise miljoni inimese.
Praeguseks on rahvaarv rännet ja negatiivset loomulikku iivet arvestades statistikaameti andmetel vähenenud 1 323 000 elanikuni. Järgmisel aastal toimuv uus rahvaloendus võib aga kaasa tuua üllatuse.
Tuhanded loendamata
Nimelt on võimalik, et eelmise rahvaloenduse ajal jäi osa inimesi üle lugemata, ent nüüd, veidi teistsuguse metoodikaga rahvaloenduse ajal saadakse nad siiski kätte ja arvestatakse rahvaarvu hulka ning seetõttu võibki Eesti rahvaarv praegusega võrreldes kasvada. Jutt võib olla koguni kümnetest tuhandetest inimestest.
2000. aastal hinnati loendusest kõrvale jäänud rahvastikuosa suurust rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul järelküsitluse meetodil.
See tähendab, et tehakse kordusloendus väikeses arvus juhuslikult valitud loendusjaoskondades ning kõrvutatakse põhiloenduse ja järelküsitluse tulemusi. Eestis hõlmas järelküsitlus 50 loendusjaoskonda ja selle kohaselt jäi põhiloendusega hõlmamata hinnanguliselt 1,2 protsenti rahvastikust ehk umbes 16 000 inimest.
Riikidevahelises võrdluses tuleb niisugust alaloenduse määra Puuri sõnul pidada väikeseks. Näiteks samal meetodil on hinnatud loendamata jäänud rahvastikuosa suuruseks Portugalis 6,4 protsenti, Belgias 3,4 protsenti, Hispaanias 2,9 protsenti, Suurbritannias kaks protsenti ning Prantsusmaal 1,8 protsenti.
Puur oli aga skeptiline – kas üle lugemata jäi ikka ainult 1,2 protsenti elanikest? Tema sõnul on eksperdid oletanud, et tegelikult võis Eestis loendamata jääda kaks kuni viis protsenti elanikest ehk 27 000 – 68 000 inimest.
Rahvastikuteadlane juhtis siiski tähelepanu sellele, et nende arvude taga on eksperthinnangud. Alaloenduse täpse määra väljaselgitamiseks tulnuks linkida 2000. aasta loendus isikupõhiselt kõikset rahvastikuteavet sisaldavate administratiivregistritega.
Loenduskogum ja üldkogum
Paraku ei õnnestunud seda tööd loenduse järel lõpule viia. «Seetõttu ongi võimalik, et uus rahvaloendus hindab rahvaarvu seniarvatust kümnete tuhandete võrra suuremaks,» lausus Puur.
2011. aasta rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze statistikaametist lausus, et uus rahvaloendus tehakse võimalikult täpse tulemuse saamiseks teise metoodikaga kui eelmine.
Eelnevalt pannakse tema sõnul eri allikate alusel, nagu rahvastikuregister, haigekassa ja teised registrid, kokku kogu nn üldkogum ehk Eestis elavate inimeste loend. Loendusel kogutud andmeid võrreldakse üldkogumiga.
Inimese puhul, kes on üldkogumis, kuid keda ei ole loendatud, kontrollitakse, kas mõnes Eesti registris on tema tegevusest jäänud mõni jälg. Kui jah, siis arvestatakse ta elanike arvu sisse, kui ei, siis mitte.
Arvesse võtmata jäävad vaid need, kes küll elavad Eestis, ent ei saa ametlikult palka, pensioni, ei käi koolis, ei jää politsei hambu ega puutu mingil muul moel Eesti riigiga kokku.
--------------------------------------------------
Mida arvate väitest, et eelmise rahvaloenduse ajal võis jääda kümneid tuhandeid inimesi üle lugemata?
Ene-Margit Tiit
Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht:
Rahvaloenduse järel hinnati loenduse viga, mis oli natuke üle ühe protsendi. Hinnang oli pädev ja kui arvestada tänapäeva üldist praktikat, siis ühe- või kaheprotsendiline alakaetus on pigem hea tulemus. Teine asi on, et meilt on lahkutud palju ilma end registreerimata, mistõttu ongi meid vähem. On võimalik, et esialgne alakaetus ja hilisem väljaränne kompenseerivad üksteist ja praegune rahvaarv, mida me statistikaametist teame, ongi päris õige.
-----------------------------------------------------
Rahvaloendus 2011
• Praegu on rahvaloenduse eelarves arvestatud 2700 inimesega. Selle arvu sisse mahuvad lisaks loendajatele ka piirkonna- ja ringkonnajuhid, kes korraldavad loendajate tegevust kohapeal.
• Rahvaloenduse ettevalmistamise, andmete kogumise (nii tavapärane ukselt uksele loendus kui ka e-loendus) ning nende hilisema töötlemise kogumaksumuseks perioodil 2008–2014 on arvestatud 313 miljonit krooni.
• Järgmisel aastal saab end ka ise üle lugeda.
E-loendusel osalemiseks tuleb internetis internetipanga kaudu või ID-kaardi abil logida end sisse statistikaameti andmeedastuskeskkonda, kus saab kindlal ajavahemikul täita rahvaloenduse ankeedi enda, oma leibkonna ja eluruumi kohta.
Allikas: statistikaamet