Amsterdami lähedal elav eestlane Helen sõidab iga päev rongiga mööda Hilversumi linnast, kus hukkus Malaisia reisilennukil MH17 kolm perekonda ja ühest perekonnast poeg.
Hollandi vaikne lein on kasvamas vihaks
Ta ei näe kurbi nägusid ega lilli. Ta ei näe midagi erilist sellest linnast mööda sõites.
Lennuõnnetusest kuulis ta avalik-õigusliku telekanali kaudu samal päeval. Eksperdid arutasid, mis juhtus. Keegi ei näidanud näpuga ega süüdistanud.
Üle 16-miljoni elanikuga Hollandis tunnevad kõik kedagi, kes tunneb kedagi, kes hukkus lennuõnnetuses.
Nii ka hollandlanna Joline Bakker, kes elab ja töötab Amsterdami kesklinnas. Tema tuttava vend oli surmalennuga teel ema matustele Indoneesias.
«See paneb mõtlema, et see oleks sina võinud olla, või mõni su sõber,» ütles ta.
Kuigi tragöödia oli väikeriigi jaoks suur, ei ole Hollandis näiteks leinapäeva peetud. Seda arutati valitsuses.
Peaminister Mark Rutte vastus oli, et see ei kuulu Hollandi traditsioonide hulka. Siis aga lisas: «Me teeme seda siis, kui selleks piisavalt nõudlust on.»
Küsin Jolinelt, kuidas hollandlased siis leinavad. «Ma ei tea,» vastab ta. Tänavapildis ei ole midagi muutunud.
Küll aga avaldas valitsus täna Hollandi ajalehtedes kõikide hukkunute nimed.
Hollandi lein on vaikne ja pragmaatiline. Joline põhjendab: «Hollandlased on enamasti väga ratsionaalsed. Nad on kurvad, aga lähevad oma eluga edasi.»
Vihastamisest ja süüdistamisest ei ole tema sõnul mingit kasu. Eriti veel, kui Hollandi majandus on nii tihedalt Venemaaga seotud.
Just seetõttu ei pooldanud enne lennuõnnetust Hollandi riigijuhid sanktsioone Venemaa suhtes. Nüüd aga hakkab nende arvamus muutuma.
Täna kohtuvad Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis, et uute piirangute üle arutada. BBC raadio vahendas eile, et Hollandi esindajal on siin määrav roll.
Joline seda ei arva: «Holland on liiga väike riik. Oleme ettevaatlikud.»
Ka Hollandi uudistelehe Dutchnews.nl asutaja Robin Pascoe arvab sama. Tema sõnul sõltub kõik suurriikidest nagu USA, Suurbritannia ja Saksamaa.
Samas on vaikne kurbus Pascoe sõnul tasapisi vihaks muutumas. Justkui hakkaks tragöödia inimestele alles kohale jõudma.
Üks emotsionaalsemaid väljaütlemisi tuli Hollandi välisministrilt Frans Timmermansilt ÜRO Julgeolekunõukogus: «Oma surmatunnini ei mõista ma, miks see nii kaua aega võtab, et päästetöötajatel lastaks oma keerulist tööd teha ja miks inimjäänuseid kasutatakse poliitilises mängus.»
Pascoe: «Tema sõnad olid väga võimsad ja mulle tundub, et ta oli vihane. Hollandlased ei ole väga tihti vihased.»
Fotod ja videod, kus õnnetuspaigas sobratakse hukkunute kohvrites ja vehitakse laste mänguasjadega, murravad aga ratsionaalsemagi rahva.
Vene-Hollandi keskus Gröningenis sai hiljuti esimese vihakirja. Facebook’i lehel avaldati Venemaa presidendi Vladimir Putini tütre Maria Putini aadress. Ta elab Hollandis.
Vene omanikega poodides on rahulik. Vaid üks inimene on De Telegraafi andmetel müüjale karjunud: «See on teie süü!»
Hollandi suurim populistlik päevaleht De Telegraaf kirjutas irooniliselt, et Vene turistid ei ole aga Hollandis niikuinii populaarsed, nii et selles osas ei muutu midagi.
Just peaminister on palunud näpuga mitte näidata. Tema sõnul muudab see erapooletu ja rahvusvahelise uurimise keerulisemaks. Ilmselgelt ei ole aga kõik ajalehed seda joont järginud.
De Telegraaf avaldas laupäeval esikülje kirjaga «Mõrvarid» ja selle all foto separatistidest.
Küsin Jolinelt, kuidas ta puhkuse veedab.
Ta ütleb, et lendab kusagile kaugele, aga mitte Malaisia lennufirmaga.
Kas sa lennata ei karda?
«Statistiliselt on autoõnnetuses suurem tõenäosus surma saada.»