Venemaal maetakse grupiviisiliselt kahtlastel asjaoludel surnud sõdureid

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemeelne separatist Torezis. Niinimetatud eraldusmärkideta roheliste mehikestena võib olla Venemaalt Ukrainasse võitlema suundunud ilmselt märkimisväärne hulk Vene sõjaväelasi.
Venemeelne separatist Torezis. Niinimetatud eraldusmärkideta roheliste mehikestena võib olla Venemaalt Ukrainasse võitlema suundunud ilmselt märkimisväärne hulk Vene sõjaväelasi. Foto: SCANPIX

Sel kuul on Venemaal maetud juba 14 eriväelast – nii palju sõjaväelaste surmajuhtumeid mittesõdivates riikides harilikult ei ole. Ometigi kinnitab Venemaa, et ei osale Ukraina sõjategevuses.

21-aastane Aleksandr Jurin ja tema kaaslane 20-aastane Moskvast pärit Aleksandr Jefriemov oli mõlemad Venemaa 45. jalaväerügemendi eriüksuslased. Nad maeti 6. juulil ilma suurema kärata. Neile ei saanud osaks riikike auavaldustega matust seetõttu, et nad surid kuskil, kus neid president Vladimir Putini sõnul ei olnud – Donetski lennujaamas. Nad ei ole ainukesed sellised, kirjutab Poola veebileht Gazeta.

6. juulil maeti kokku 14 Vene sõdurit, kes surid huvitaval kombel kõik äkitselt ja samal ajal ning tegemist ei olnud esimese seesuguse «salapärastel asjaoludel» surnud sõjaväelaste matusega. Sõdurite lähedased ei taha nende surmast avalikult meediale rääkida, ent anonüümseid tunnistuste hagajaid leidub küll. Üks sugulane tunnistas, et tema lähedane toodi Moskvasse Ukrainast anonüümselt koodnime all «200», mis tähendab Vene sõjaväe kõnepruugis surnut. Selliseid saadetisi on olnud mitmeid ning alguse said need juba Krimmi annekteerimise eel.

Ametlikult selliseid saadetisi muidugi olnud ei ole ja pole ka Vene sõjavägi kandnud mingeid kaotusi, Venemaa ei osale ju ametlikult üheski relvakonfliktis. Niisamuti ei eksisteeri Venemaa jaoks ametlikult Vene Föderatsiooni kodanike dokumente, mis leiti Kiievi Iseseisvuse väljakul.

Ukrainas võideldes kasutavad  Vene sõdurid sageli hüüdnimesid ning ka kõigi perekonnad ei pruugi teada, kuhu nende lähedased saadetud on, kui nad hukuvad, ei ole neid lihtne tuvastada. Loomulikult ei jõua ka kõik surnukehad koju – paljud neist jäävadki tundmatu sõdurina Ukrainasse.

Ukraina meedia teatel on selliseid haudu palju. Raadio Vabadusele rääkis üks Krasnõi Limanist pärit Ukraina sõdur, et leidis mehe surnukeha, millele oli tätoveeritud Vene 45. rügemendi embleemiga tätoveering, ent mingeid dokumente tal polnud. Kohalikud matsid ta maha ja panid hauale risti, ent nime nad sinna lisada ei osanud. «Kui keegi kaotas sellise kirjeldusega pereliikme, tahaksin ma neile edasi öelda, et tean, kuhu ta maetud on,» rääkis Ukraina sõdur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles