Välisminister Urmas Paeti sõnul täna Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Mistrali dessantlaevade müügi peatamine Venemaale jutuks ei tulnud ja kas täiendavad sanktsioonid puudutavad ka laevade müüki, selgub neljapäevaks.
Paet: Mistralide lisamine sanktsioonidesse selgub neljapäevaks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
22. juuli 2014, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljude Euroopa Liidu riikide arvates peaks sanktsioonid puudutama ka Mistraleid. Kuid seda on võimalik lõplikult öelda siis, kui Venemaa suhtes kehtestatavad relvamüügipiirangud on juba väga selge sõnastusega otsustamisel,» ütles Paet Postimehele.
Venemaa ja Prantsusmaa allkirjastasid 2011. aastal 1,2 miljardi euro suuruse tehingu kahe Mistral-tüüpi sõjalaeva ostmiseks. Esimene neist, Vladivostok, tarnitakse Vene mereväele kavakohaselt oktoobris, sõsarlaev Sevastopol on ehitamisel.
Mistrali meeskonna suurus on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisteenistus peavad esitama neljapäevaks konkreetsete üksikisikute ja firmade nimed, kes lülitatakse täiendavalt sanktsioonide nimekirja. «See puudutab neid üksikisikuid ja ettevõtteid, kes on aidanud kaasa olukorra pingestamisele Ida-Ukrainas ja varasemalt ka Krimmi okupeerimisele,» sõnas välisminister.
Euroopa Komisjon ja välisteenistus peavad neljapäevaks sõnastama ka konkreetsed piirangud Venemaa suhtes, mis puudutavad relvamüügikeeldu, Venemaa osalemist finantsturgudel, piiranguid tipptehnoloogia müügile ning kahetise kasutusega kaupade müügile. Kahetise kasutusega kaubad on need, mis ei ole puhtalt relvastus, ning mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.
Paeti sõnul oli Euroopa Liidu välisministrite seas täna väga selge hoiak, et pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist ja 298 inimese tapmist peab EL andma uue tõuke sellele, et Venemaa suhtes kehtestatud piiranguid tuleb süvendada.
«Erinevatel riikidel on oma muresid ja kõhklusi, aga Euroopa Liidu kõik 28 riiki leppisid kokku, et piiranguid laiendatakse ja seda mitte ainult nimede lisamisega piirangunimekirja vaid tuleb kehtestada ka valdkondlikud piiranguid,» märkis Paet.
Paeti sõnul täna jutuks olnud piiranguvaldkonnad Eesti ettevõtteid eriti puudutada ei tohiks, kuid konkreetselt võib selle kohta öelda neljapäeval, kui konkreetse sõnastusega otsuste eelnõud on Euroopa Liidu välisministrite laual.