Ungari peaminister Viktor Orbáni sõnul eelistab ta mitteliberaalset riiki liberaaldemokraatiale, tuues eeskujuks ka Venemaa.
Venemaad eeskujuks seadev Ungari peaminister tahab loobuda liberaaldemokraatiast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orbán ütles üleeile peetud pöördumises, et 2008. aasta üleilmne finantskriis näitas, et «liberaaldemokraatlikud riigid ei saa jääda globaalselt konkurentsivõimeliseks.»
«Ma ei usu, et meie Euroopa Liidu liikmelisus välistaks, et me ehitaks uue mitteliberaalse riigi, mis põhineks riiklikel alustel,» ütles Orbán, tuues Venemaa, Türgi ja Hiina näiteks «edukatest» riikidest, märkides, et ükski neist pole liberaalne ning osa neist pole ka demokraatiad.
Kriitikud kutsuvad Orbáni valitsemisviisi autoritaarseks. Valitsusjuhti on süüdistatud nii kodu- kui välismaal näiteks kohtusüsteemi sõltumatuse õõnestamises, välisinvestorite eemalepeletamises, ajakirjanduse suukorvistamise katses ning antisemitismi tõusus.
Parlamendis konstitutsioonilist enamust hoidev Fideszi partei töötas välja uue vastuolulise Ungari põhiseaduse ning võitis selge eduga ka aprillikuised üldvalimised, säilitades parlamendis kahekolmandikulise enamuse.
Ühena viimastest sammudest on Orbán asunud võitlema riigis tegutsevate kodanikeühendustega, mis saavad raha välismaalt. Valitsusjuhi hinnangul takistavad need riigi arengut ja teenivad välisriikide huve. Kõige peaminister suhtunud Norra kodanikeühendustesse, mille seas on näiteks korruptsioonijärelevalve organisatsioonid ja üks uuriva ajakirjanduse veebileht, mis valitsuse hinnangul on seotud aga Ungari opositsiooniga.
Orbáni sõnul tuleb välismaalt rahastatavad kodanikeühendused järelevalve alla võtta. Selleks on loodud ka parlamendikomisjon.