Ligi pooled kukuvad sõidueksamil läbi
29. juuli 2014, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõidueksamite statistika näitab, et ligi pooled juhikandidaatidest ei saa sõidueksami sooritamisega esimesel korral hakkama ning nii mõnelgi tuleb sõidueksamil käia mitu korda.
Esimesel poolaastal tegi maanteeameti andmetel üle Eesti sõidueksamit 11 613 inimest, kellest 6442 selle ka sooritas. Teooriaeksamit tegi aga 10 021 inimest ja neist enamik ka sooritas selle: 7607 inimest sai eksamil läbi.
Eesti autokoolide liidu presidendi Enn Saardi arvates peitub põhjus selles, et teooriaeksam ongi konkreetsem ning selle tegemisel ei sõltu närveerimisest suurt midagi. «Liikluses sõidueksamit tehes ei sõltu kõik aga ainult sinust endast, kõrvalisi asju on palju rohkem,» ütles Saard. «Sõidueksamil võib väga palju mõjutada kasvõi see, et eksamineerija nägu on karm või keegi teine teeb liigeldes mingisuguse vea.»
Korduseksamiks ununeb
Saardi sõnul teevad kolmandat või enamat korda eksamit need, kes on teinud erinevaid vigu ning uuele eksamile saamine lükkub edasi. «Et eksamit uuesti teha, tuleb jälle järjekorras oodata ja tihti ei harjutata vahepeal sõitu,» ütles Saard ja lisas, et nii tehakse korduseksamil taas mõni viga ja ring hakkab otsast peale. «Mõnikord juhtubki nii, et viimasest sõidutunnist on palju möödas, ja ega keegi ei saa sundida lisatunde juurde ka võtma,» selgitas ta.
Ka autokooli eksami sooritamisel võib ette tulla probleeme. Praeguseks suletud Tartu Raatuse autokoolis eelmisel aastal õppinud ja seal kaks korda autokooli sõidueksamit teinud Riin (perekonnanimi toimetusele teada) arvas, et tema pealt taheti lihtsalt raha teenida.
«Ma kukkusin autokooli eksamil kaks korda läbi ja mulle üritati selgeks teha, et ma ei oska üldse sõita,» rääkis Riin. Seejärel võttis neiu koolist paberid välja ja läks teise autokooli. «Kuu ajaga olid mul juba ARKis eksamid tehtud ja luba ka käes,» ütles Riin.
Enn Saardi sõnul võib mõnes koolis selliseid juhtumeid ette tulla, kus inimene kukutatakse meelega läbi. «Kahjuks ei saa seda välistada jah, sest alati on võimalik eksamil mõni viga leida,» arvas Saard.
Tema kinnitusel tuleb heades autokoolides seda siiski vaid harva ette. «Autokoolis, kus on palju tööd, vaevalt et midagi sellist tehakse,» ütles ta.
Vähe sõidupraktikat
Saardi sõnul võiks inimene kooli vahetada, kui ta tunneb, et oskab autoga sõita, kuid koolieksamil väidetakse midagi muud. Saard ütles ka, et sõidueksami hind autokoolides peaks jääma 18 euro kanti.
Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Rutt Riiberg ütles, et suurimaks puudujäägiks on noortel juhtidel siiski vähene sõidupraktika. «Sõidupraktikat on teatud tingimustel võimalik saada koos mootorsõidukijuhist juhendajaga,» soovitas Riiberg.
Juhendajaks võib olla isa, ema või sõber, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba olnud vähemalt viis aastat. Juhendajal ei tohi olla tõsiste liiklusrikkumiste eest kehtivaid karistusi ning tal peab olema maanteeameti tunnistus selle kohta, et ta vastab juhendaja kriteeriumitele.
Enn Saard ütles, et nemad ongi soovitanud sõiduõppijatel juhendajaga sõita. «Seda võimalust kasutatakse ka üha enam, sest lisatunnid maksavad ja kõigil ei pruugi selleks võimalust olla.»
Maanteeameti andmetel on sõiduõppijatele liikluses kõige raskemad erinevad manöövrid ja pöörded. «Vasakpöörde sooritamisel peab jälgima vastutulevaid sõidukeid, peab läbi laskma teed ületavad jalakäijad ja jalgratturid,» ütles Rutt Riiberg, lisades et samuti tuleb teel paikneda õigesti ning ka liiklust ei tohi oluliselt takistada. «Kõik see on noorele juhile väga palju taluda ja seetõttu on see ka üks riikliku sõidueksami komistuskividest.»